Nädal algas mõtetega, et kui ma need päevad üle elan, siis see on suur samm vabaduseni. Nimelt täitsin püstitatud eesmärgi ja mul ei jäänud MITTE ÜHTEGI tööde sabaotsa üles. ....siiski üks suure töö lõpp, mille jätsin teadlikult tegemisse, kuid see ei ole enam mitte probleem. Tehtud on see suuuuur ja sisukas praktika ja samuti ka praktika kaitsmine. Kõik lapikesed ja kotikesed ja tupsukesed ja nupsukesed on tehtud. Õpimapid võib vaikselt arhiveerimiseks ette valmistada.
Nüüd järgneva kuu aega pühendan portfoolio koostamisele ja lõputöö ning tooteloo tegemisele.
Aga mis tunded mul siis nüüd tegelikult on. Tulin täna koolist koju, tassisin on kompsud tuppa, tegin kohvi-pannkooki ..... ja siis tuli tunne, et ma ei oska enam mitte midagi teha. Ma olen nagu tühjaks pigistatud sidrun. Ma ie oska tahta koristada. Ma ei oska tahta teha näputööd. Ma ei oska tahta ka puhata, sest see ei ole ju võimalik, et ma ei pea haarama kohustuslikus korras varraste või nõela järele ja hakkama tegema hooti mõtetuna tunduvaid "asjakesi". See periood on möödas.
Rahu asemel on hetkel rahutus.....
Õnne asemel on õnnetundetus....
Oskuste asemel on oskamatus.....
Vabaduse asemel on kaks vaba ripakil kätt millega ei oska ma täna mitte miskit peale hakata.
Aga JESSSS.... olen peaaegu, et rahul, õnnelik , oskaja ja vaba :D
Minu Do listi jäävad vaid mõned read:
- · Õmmelda lõputö
- · Kirjutada tootelugu
- · Vormistada portfoolio
- · Septembri lõpus võiks saada komisjoni lahkel loal koolile joone alla :D
See postitus jääb piltideta....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar