Laupäev, 25. veebruar 2017

Vabast sulest (loe heegelnõelast) heegeldatud vaip


Kui tegelikult peaks hoogsalt tegema koolitöid, sest aja ja tegemist vajavate koolitööde huga suhe on täiesti paigast ära, siis mina leian ikka miskit mis oleks nagu tähtsam ja vajalikum ära teha. Sedasi siis otsustasingi pidupäevaeelsel õhtul haarata heegelnõel nr 12 ja kõikse jämedam trikoopael ning hakata kempsu vaipa heegeldama. 24 veebruari hommikul kell üheksa kohvitassi kõrvale sai ka vaip valmis.

Tegelikult tiksus mul peas ka mõte, et neid moodsaid vaipu heegeldatakse väga erinevat jämedust trikoopaeltest, et milline see kõige jämedam, mida Türi Vaip müüb hiiglamasuurtes poolides, heegeldades jääb ja kuidas ka heegeldada on.

Ütlen ausalt, see oli minu kogemuste kõige raskem heegeldamine, sest vajas tõsist füüsilist jõudu ja heegelnõela pihukene hakkas tundma villide maitset ning liigesedki andsid märku. Aga kuna kindel siht oli saada kempsu üks pehme jalaalune, et Vabariigiaastapäeval kodu ilma suurpuhastuseta ilusamaks saaks, siis seal toimib tulemus suurepäraselt. Muidugi mõte oli veel ka see, et kuna heegeldus jääb ju päris pontsakas, siis sellisest jämedast heegeldades, ei tohiks olla väga auguline ja pitsiline. Seega alustasingi kindlalt, et tuleb lihtsalt sammastest ümmargune matikene... ehk äärde natuke kaarekesi. Aga no kihk ilu järele sai ikka võitu ning hakkasid tulema pitsiringid....


Kaalu sai vaibale 3,3 kg ja läbimõõt on 92 cm 
Aega kulus 1 õhtu + 1 hommik
NB! Harutasin vaid mõned sambad - puhta meitriklass juba :D

Mõtlen siin endamisi, et väga suuremat vaipa ma vist sellest materjalist oma koju ei tahakski, sest olen realist ja mõtlen ka koristajatädi peale, keegi peab ju ka vaipa sopsutama ning ühel päeval ka pesema. Selline vaip sobibki vaid soolovaibaks, kuhu enam miskit peale ei pane... ei lauda ega tooli, ning kõndimise trajektoorilegi võib tekitada nö komistuskoha sest ääred on päris kõrged. Samas istumiseks väga mõnus.

Kujutage ette vaipa, mille labimõõt on 1,5 meetrit (see on tore suurus), aga kaalub üle 10 kg. Ma suudan ta kaasa haarata ja õue viia, aga kloppimiseks ma võimeline ei ole, sest minu pikkus on 160. Massiga ma veel lööksin, aga mu väikesed käekesed ei suuda seda vaip kuidagi haarata. Ning pesumasingi jookseb eest ära kui ma sellise vaibaga läheneks.... keemiline puhastus läheb kalliks... ja mitte rikkiminev pesumasin "Eda" on oma elu jooksul liialt palju käsipesu vaipadele teinud ja teab, et seda tööd ta enam käsile ei võta.



Aga minu kempsu sobib hästi... sinna toimub astumine niikuinii üle lävepaku ja ega tantsima seal ei peagi, vaid lihtsalt iseendaga hästi läbi saama, mediteerima ja põrandapehmust nautima ;)


Pühapäev, 19. veebruar 2017

Nõuanded vaiba heegeldamiseks - heegelnõel

Olen kokku puutunud ja proovinud päris erinevaid heegelnõelu. Ei saa anda ühiseid soovitusi näiteks 1,0 jämeduste ja nr 12 jämedusega heegelnõelte osas. Siinkohal teen kiirelt ülevaate, millistele tingimustele peaks vastama heegelnõel millega heegeldatakse trikoopaelast vaipu, korve, matte, tumbasid jne.

Alustan parimast!


Prym firma ergonoomiline heegelnõel.
Libiseb ülihästi, on voolujooneline ja ka käes mugav hoida. Käepideme kummist kate hoiab nõela kindlalt käes. Vastupidav! Sobib hästi ka rusikas hoidmiseks :D
Hinne: 5+


* * * * * * * 

Pambusheegelnõel on suhteliselt hea. Erinevate firmade omad võivad erineda oma vahatuse või lakkimise tehnoloogia poolest mis on hea libisemise alus , kuid kuna üldjuhul on neile tehtud ka nö näpuhoidmis koht, siis liigitan ta oma hääduselt nö keskmiseks.... pigem sinna + poole.
Hinne : 4-




* * * * * * * 


Plastmassist suured numbrid erinevate, firmade omad. Üldreeglina valmistatksegi heegelnõelad alates suurusest 6....7 plastmassist, kuna metallist oleksid nad liialt raksed ja kohmakad. On ka mõni teflonist variant. Aga sellised tavalised pulgad, ilma näpuhoidmiskohata, on üsna ebamugavad. Kui aga pole paremat "maitsta" saanud, siis töötavad küll. Tugevus sõltub firmast ja kvaliteedist.
Hinne: 3




* * * * * * * 


Kõige halvem variant on selline kus konksu ja käepideme osa on nö eraldatud kõrgeneva kohaga ning ei teki voolujoonelisust. Kuna trikoopaelast samba heegeldamine toimub sedasi, et kasutusse läheb peaaegu  et pool  heegelnõela, siis sellise variandi korral takerdub lõng selle saki kohale ja ütleme nii, et võimatu on sellise heegelnõelaga tööd teha. Kui siis ainult ketti ja kinnissilmuseid!
Hinne: 2-


Lõpetasin halvimaga!

Laupäev, 18. veebruar 2017

Vaibaheegeldamise töötuba

Tänu Maajale sai täna teoks väike vaibatöötuba Nobiinas. Kuna olen hetkeseisuga värskelt heegeldanud 12.. või oli see ikka 13, vaipa jutti, kõik suuresti erinevatest materjalidest, paljuski analüüsinud erinevaid materjale ja tulemusi, siis julgesin selle ettevõtmise ka ette võtta ning oma kogemusi teistega jagada. Ainus vajakajäämine on mul vaipade hoolduse ja tuleviku osas. Milline materjal kui kaua ja kui soliidselt vastu peab. Kui palju pesus pirtsutab jne.... Kuuldavasti on suvalisel trikoopaelal oht muutuda topiliseks (külajutt) .

Tahan südamest tänada tublisid naisi, ühte fantastilist poissi ja oma noorimat tütart, kes üllatavalt entusiastlikult heegldasid. Jääb vaid loota, et vaibad ka peagi täitsa valmis saavad ja kodusid ehivad. Ja tuleb tänada ka päikselist ilma. Ma ei tea kas selles oli ka põhjus, et heegelnõelad valisid möllamiseks niiiii päikeselised materjalid: punane,... oranž.... kollane....

Väike sära ka pildi näol... kahjuks või õnneks oli punane vaibahakatis juba sõitmas kodu poole.






Hetke vaibaheegeldajate tragöödia on aga selles, et Türi Vaip, kus on kõige soodsam trikoomaterjal (3,50 € kg) on nii tühjaks ostetud, et sealt ei ole peale tumesinise ja sutsukese heledasäbrulise mitte miskit valida. Uut kaupa lubati kolme nädala..... kuu aja pärast.

Seda enam oli mul hea meel tõdeda, et tutvustades erinevaid materjale, tuues välja plusse ja miinuseid, esitledes erinevatest materjalidest heegeldatud vaipu, otsutasid enamused kvaliteetse Eestis toodetud trikoopaela kasuks. Hinnavahe on küll tuntav, aga kvaliteet on kindel. Kuigi ei ole ta ka valmiskujul nõnna nunnult pehme, vaid pigem konkreetsem ja jäigem, samas see tekitab vaiba kestvuse ja väljanägemise kohalt pealt kindlustunde. Ja mis veel oluline, see materjal on toodetud Eestis, meie Eesti inimesed saavad palka ja riik kõik maksud.


Minu enda ahjusoe vaip Oteksi kvaliteetsest paelast on selline:


Kulus 3 rulli ja natuke peale, ehk siis 1,6 kg, ning läbimõõt on u 85 cm. Aega kulus kaks õhtukest teleka ees, sisaldab ka väikest harutamist.  Täiesti tore ja arvestatav vaibake, eksole.

Kes kaldub arvama, et vaip on liiga kergeke ja ei püsi paigal, siis selle vastu on ju ka rohtu : Regia ABS Pidurid! Ikka Nobiina kauplustest :D


KATSETATUD: töötab!

Nüüd luban, et asun hoogsalt ka koolitööde kallale!

Neljapäev, 9. veebruar 2017

Rabaaasta 2016

Pika pausi pääle lõpetaks ära vana aasta... mis sest, et juba veebruar veereb. Et saaks alata uuega.

Lihtsalt eelmisesse aastasse jääb lisaks hullupöörasele õppimisele ka imelisi hetki rabas. No oleme sellised imelikud koos mehega, et kui tahtmine tuleb, siis läheme rappa.

2016 aasta algas vingete külmakraadidega. Kui tavaliselt aasta esimestel päevadel lihtsalt lastakse nö leiba luusse, käiakse külast külasse ja hoitakse väljaveninud magu vormis, siis meie läksime 2 jaanuaril Endla raba ilu nautima.Oli päike ja väga külm.








Talvine raba on imeline!












Meie ingel!












Ja näe mändki tutvustab end!









Enne aasta lõppu leidsime Loosalu raba....  käisime seal lausa kaks korda jutti. Kuna tegemist on rabaga kus ei ole nö "ringtee" vaid vaja päris pikk matk teha, et ühest otsast teise jõuda, siis esimene retk oli Paluküla poolt üle Hiiemäe lähenedes. Ja teisel korral tulime  Lelle poolt , ehk siis natuke ametlikumalt poolt. Esimene  kord jäime liialt õhtu peale ja pimedus ning külm ajasid meid rabast välja. Teisel korral , see oli 29 detsembril, oli jällegi laudteel selline libedus, et kuku p....i. Elamustrenn omaette.




Ilm oli sompus..... vesine... libe....







 




......aga ikka ilus ja nauditav.












Minna ujuma või mitte?








Ja vaatamata südatalvele, on rabas värve.









Rabaaasta 2017 sai avatud 22 jaanuaril   Mukri rabaga. Tõeliselt ilus ja nauditav. Võimalus liikuda peaaegu , et ringselt ja täiesti jõukohane lihtsalt väikeseks jalutuskäiguks. Õues oli piisavalt krõbedust, nii et rabajärvekesed olid jää all, ning julgemad proovisid ka liugu lasta.





Ilus, hooldatud, turvaline tee.




Raba täis järvekesi.







 





Ja ikka on rabas ka värvi.













Väike ilmaime jalutas 22 jaanuaril mööda rabateed. Tasa ja targu, aga siiski liikus.

Siinkohal tuleb mul meelde ka 2016 aasta vastlapäeva aegne õhtune jalutuskäik, kus aitasime teepealt minema natuke sassi läinud kärnkonna.

.... kliimasoojenemine... ?