Nõuanded vaiba heegeldamiseks - trikoopaela jätkamine

Tänase nõuandepostitusega toon välja enamlevinumad trikoopaela jätkamise võimalused.

Alustan oma lemmikuga!

Kokku õmblemine. Tean, et paljudele tundub see ehk tüütu ja asjatu sahmimine, sest nii väga tahaks muudkui edasi heegeldada ja..... kus siis aega masinat veel välja tirida.....  aga lõppkokkuvõttes hoiab sedasi palju väärtuslikku aega kokku, sest viimistledes tuleb ära peita vaid töö algus ja lõpp! Ja mis veel oluline, jätkamise koht ei jää mitte mingil moel ei näha ega tunda.

1. Asetan paela otsad õige pool vastakuti nagu pildil näha.
2. Õmblen diagonaalis overlokiga läbi.... nagu jätkaks kanti. Võib õmmelda ka tavaõmblusega, kuid overlokkides jääb õmblus elastne.
3. Selline näeb välja peale õmblemist.
4. Tõmban paela sirgu.
5.  Ja näha ei ole miskit. Isegi siis, kui pole viitsinud masinal niiti õiget tooni vahetada.



Paela silmamine. Ka see on üsna nähtamatu variant, kuid tuleb kõne alla siis kui ei ole väga pikad paelajupid ja on võimalik kogu pikkus piluaasast läbi tõmmata.

1. Lõikan mõlemisse ühendatavasse paela otsa sälgud.
2. Pistan töö poolse paela otsa läbi ühendatava paela aasa.
3. Tõmban ühendatava paela terves ulatuses läbi töö poolse paela aasa.
4. Tõmban paela pingule ja ongi valmis.




Sõlme tegemine. Sageli peaaegu ainus võimalus, kuid minuarust üsna tüütu, sest iga sõlmega kaasneb kaks vallatut paelaotsa mis on vaja turvaliselt töösse ära peita. Ja mida jämedam pael, seda kohmakam tuleb sõlmekoht. Ja mida rohkem on paelal jätkukohti, seda rohkem on vaja viimistluse käigus otsi peita. Üks hullult tüütu ja aeganõudev töö. Muidugi oleneb ka natuke tootest ja disainist.

Kindlasti ei tohi paelale jätta neid tehases tehtud sõlmi mis on tõmmatud küll ülitugevalt kokku aga on niiiiii otsapelased.

Kõige turvalisem on hobserauasõlm e. meremehesõlm. See ei anna järele. Kui kasutada jätkamiseks sõlme tegemist, siis soovitan jätta võimalikult pikad otsad, et oleks mugav neid peita.

Iga üks leiab ise oma lemmiku!!! 

Heegeldatud vaip - hooldamine

Olen jõudnud oma koduste heegeldatud vaipadega ( 2tk) sinnamaale, et olen pidanud mõlemad läbi pesema. Mõlemad nad on suht tillukesed, umbes meetrise läbimõõduga, aga tehtud väga erinevatest materjalidest. Üks heegelnõelaga nr 10 ja tavalisest nö lõigatud kaltsupaelast, aga teine heegelnõelaga nr 12 (nr 15 polnud käepärast võtta) ja sellest ülijämedast Türi Vaiba kaltsupaelast.

6,3 kg jämedat materjali ühes "pallis"

Veendusin selles, mida olin kahtlustanud. Õhemast materjalist tehtud vaipa, mis kaalub 1,6 kg ja on 85 cm läbimõõduga, on pesumasinas täiesti tore ning muretu pesta. Ta on liikuv ja masin saab tuuseldamisega kenasti hakkama.  Hinnanguliselt mahuks masinasse rõõmsasti ära ka 2... 3  sellist vaipa või üks 5-6 kilone heegeldatud vaip.

Murelikuks teeb suht sama läbimõõduga (92 cm9 vaip, aga kuna ta kaalub 3,3 kg ja on oma olemuselt jäik, siis mul hakkas pesumasinast lihtsalt kahju. Panin ta küll masinasse, aga kahjuks samasse asendisse seal ta ka tiirutama jäi... imes sisse kõik vee mis masin andis ja oligi kõik. Olin valves ja hoidsin nö pesumasinal  "kätt", kuniks programmi katkestasin ja vaiba välja tirisin. Huvi pärast kaalusin - vaip kaalus märjana 10+ kg ja ei tilkunud seejuures sugugi.
Viskasin vaiba vanni ja jätkasin pesemisprotseduure käsitsi. Terve päeva!  Abiks oli kempsu kummipump. Muideks ülihea vaibapesu abivahend :D.

Pesin ja puhkasin, pesin ja puhkasin.... ning kui tundus puhtana, siis loputasin ja venitasin ja loputasin ja venitasin.... oi oli raske teine. Minu õnnetuseks olid nädal tagasi veel vihmased ilmad ka. Tirisin vaiba rõdule harjavarrele toolide vahele nõrguma, sest väänamise võimalikkusest oli jäikuse tõttu asi ikka väga kaugel. Paar päeva tilkus rõdul katuse varjus.

Siis saabusid kuivemad päevad ja kolisin vaibakese terrassile õhu ja päikese kätte.

Vahepeal oli ööpäev veel kuuma pliidi kohalgi kuivamas.

Vähene koppand hõngki hakkas ligi tikkuma. Aga päike päästis mu vaiba. Vaip kuivas terve nädala.

Aga analüüsin nüüd edasi. Kui mu vaip oleks olnud heegeldatud sellest jämedast Türi Vaiba materjalist ja  läbimõõduga 1,5 - 2 meetrit, siis kaaluks ta kuivana juba üle 10 kg - märjana 30+ kg. - ülimärjana 40+ kg.  Sellist vaipa saaks pesta vaid kuumal suvepäeval, harjaga nühkides terrassil, või survepesuriga.... Mina oma haigepoolse seljaga vist hakkama ei saaks.

Muidugi on ka keemilise puhastuse variant, aga kui vaip on suur ja jäik ja kaalub palju, siis kahtlustan, et nii kohale viimine kui ka rahakotiga nõu pidamine on suured ettevõtmised.

Kuna tirisin taas koju ühe suure kera seda toredat materjali, siis siinkohal ongi väike mõttekoht - kas alustan suurema vaiba heegeldamist või teen ta korvikesteks ää.

On kuskilt kõrva jäänud, et ega need vaibad ju suurt ei määrdugi. Tuleb vaid tolmuimejaga usin olla ja ongi kõik tip-top. Kindlasti on puhtaid ja korralikke peresid, aga kui majas on lapsed ja kutsad ja ise ka tegus tädi ning ikka lähed üle vaiba mitte ringiga, siis määrdub ikka iga vaip. Vahet pole kas ta on valge või punane või must. Ja vahet pole kas jalad on pestud või mitte :D.

Ja mida ma veel märkasin. Kuna vaip laseb ju tolmu ja mustuse nö endast läbi, siis tõsisem määrdumine kipub tolmuma just vaiba all, sest mustus hõõrdub/võidub vaiba külge. Peale poole jäävad jällegi sellised suuremad kukkuvad mustused, nagu nt šokolaad või maha kukkunud marjamamm.

Ja mida ma veel märkasin. Kerge poole aastaga on vaibale tekkinud väikesed topid. Kuna olin sellet nähtusest kuulnud ka ühelt teiselt heegeldajalt, siis pöörasin sellele just erilist tähelepanu. See on vist väike viide sellele, et konkreetne trikoopael sisaldab mingil määrel sünteetikat. Kuid kui oled liigeseid kurnates valmis teinud sellise suuure iluduse, või sootuks ostnud kalli raha eest, siis siiski tuleb ka selliseks nähtuseks valmis olla.