Minu esimene vaip

Minu esimese vaiba saamislugu on ajas päris pikk. Põhisüüdlaseks ikka kool.... aga selle üle on mul vaid suurim heameel, et läbi sundimise saavad teoks asjad mis muidu minu ellu pole mahtunud.

Ütlen ausalt, ma ei onud varem kangastelgedega rohkem kokku puutunud kui vaid mõned korrad nõjatunud ja silitanud täiesti tundmatuid telgi. Aga nüüd julgen öelda, et kui ühel päeval on vaja telgedele läheneda siis väikese kirjandusliku kaasabiga peaksin üsna ise hakkama saama. Aitäh Innale!

Kuidas siis koolis võhiku vaibategu teoks sai.
Esmalt läbi mitme sessi pusisin kavanditega. Julgen ausalt öelda, et vaibakavandid on päris rõõmsalt teostatavad, sest ei vaja otsesle erilist kunstiandi ja saab triibutatud ka paberilõikuri ja värviliste paberite abil. See oli päris tore töö!

Läksid sessid... valmis kavand... leidsin materjalid (läksin lihtsama valiku teed ja ostsin materjali Türi Vaibast) ning saabus proovikudumiste aeg.

Nutsukene koosneb 15 väikesest vaibakesest ja kuskil seal on ka minu oma.

Minu nukuvaibakesed, üks on labane ja teine toimne nii nagu ülesanne ette anti :D

Aga päris vaip iseenest sai ruttu valmis. Kuna mul endal telgi ei ole ja küla peale ei tahtnud ka minna lunima, siis otsustasin kududa koolis. Ja sellest oli kindlalt abi, sest õppisin rohkem kui oleksin kudunud juba valmissätitud telgede taga. Nimelt minu vaibakool on saanud ka lõime rakendamise kogemuse. Täpsemalt siis, üks päev rakendasime (meil oli Amyga kahene "ekipaaz") ja teise päeva kudusin ja kolmanda päeva värsekel hommikul sai vaibakene maha võetud.

Selline tema siis sai. Natuke on vigureid ka sees... kitsam ... samas pikem kui planeeritud oli, aga asi  mille üle olen väga rahul on see, et vaiba laius on läbi vaiba ühtlane ja näpp ei lähe ka läbi.
Väga tahaks vaipa jätta terrassile, aga samas sutsukene kahju ka teda ilmataadi kord vesise kord päiselise tuju meelevalda.... samas on see koht kus saan nautida kohvi ja tundub, et paljud koolitöödki hakkavad valmima sii istudes, sest neid ikka jagub suveks.... siis äkki ongi tema koht siin terrassil.

Nädala pärast võtan vaiba kaenlasse ja näitan õpetajale ette, vaatame mis kostetakse.

Istun hetkelgi siin ja kirjutan... ning kohe lähen aeda müttama. Ilm ilus, lind laulab..... Napsan vaid väikse võileivakese ja sõõmu kohvi.

Tallinna kilu, Kolu muna ja Nooruse murulauk.

Esimene valmis asi!

Tundub, et kuna hetkel napsab kogu mu aja ja meele kool koos oma toredate tegemistega, siis esmane soov ongi mul sealsed saavutused kirja panna . Hetke saavutused muidugi on pungile toodetud kummutisahtel, mis on täis kaustu ja  kõikvõimalikke tööproove, kavandeid, untsu läinud jupatseid, mterjale , töövahendeid jne....  Samuti olen vallutanud oma poolikute tootmisprotsesside hoiustamisega magamistoa aknalaua ja põranda.....ja natuke mujalgi .  Vaja oleks ühte suuuuurt kummutit, või veelgi parem oleks väike juurdeehitus kus ma saaksin omale laoruumi ja töötoa. Ja Amy arvas, et aidaalune oleks veelgi asjalikum.

Hetke seisuga on läbitud arvutiõpetus (seal piisas kohal käimisest ja osavõtlik näimast) ja joonistamine. See viimane oli nii minu hirm kui nauding üheskoos. Hirm sellepärast, et ma lihtsalt ei oska joonistada, aga naudin puhtalt õpetaja pärast. Super, aitäh Jarõna Ilo. Arvestatud- HURRAA!

Ja nüüd siis minu esimene valmis asi, mis sai ka õpetaja heakskiidu ja tunnistati edukalt valminuks!
See on väike heegeldatud kotike, mida võib kutsuda ka tubakakotiks ja vardakotiks.... aga kus teda mina kandma hakkan või hoidma... see on veel väljamõtlemisel.

Siin väike pooleliolemishetk:

Ja selline tema siis valmismoel:

Järgmine mille valmimist (õigem olek öelda ka alustamist), ma väga ootan, on 2,4 meetrit nö kaltsuvaipa. Kuna lähiajastusse mul endal ei mahu suhet kangastelgedega, siis õnneks suutsin nende ostmisest hetkel hoiduda ja otsustasin oma koolivaiba kududa kooli telgedel. Eile käärisime lõime ja kuuldavasti on juba üks vaip, nii uskumatu kui see ka pole,  valmis, nii et võin minna oma vaipa kuduma. Väga põnev on , kuid kahjuks enne esmaspäeva ma ei saa, sest homme on usin tööpäev, ülehomme usin puhkepäev. Nii need päevad läevad.

Üks tore pilt veel nö tööproovidest. Siin on 4 erinevat kanda ja 4 erinevat varvast. Jõudsin mõistmiseni, et nüüdsest koon sokke ainult Hiiu kannaga :D (sokk nr 1)

 Aga kui välja tuleb Saara kirjastuse sokiraamat sarjast Eesti Silmuskudumine, siis mine hullu tea mida toredat sealt veel külge võikse jääda.

Kaunist kevadet!