Juhhuuuu - tehtud!

29 septembril.... oli siis see lõpupäev. Otsa sai kaks ülitempokat aastat tekstiili eriala õppimist. Töö on kaitstud, hinded väljas, vaid diplomeeritud saan mina alles novembri lõpus. Aga õnnis muudatuste ja uuskulgemise aeg on käes. Enam ei pea ärkama hommikul südamepekseldes,  et mida vaja teha, millel on tähtaeg jne. Ütlen ausalt, see oli suur enese- ja ajaplaneerimise periood.
Nüüd! Esmalt pühendan oma armsa Nobiina järeleaitamisele .... ja seejärel mine tea mis toredad plaanid nüüd lõkkele löövad. Uskumatu,  äkki järgmisel suvel saan korra randagi minna.

Aga tuli selline mõte, et esitlen ja visualiseerin kokkuvõtteks paar virna. Hoiatuseks tulevastele tekstiilikatele, mis ees ootamas on ja ka enda eluhetke märgi maha jätmiseks.

Nii, saame tuttavaks 2 aasta jooksul kokku ostetud raamatuvirnaga. 

Oo kui palju ideid on nendes fikseeritud.

See on uskumatu kuidas olles ise käsitöö ja kooli möllus sees, on ühtäkki sul kõike vaja, raamtuid, materjale, parimaid tööriistu ja masinaid. Aga ausüna, päris palju jäi ka ostmata, ja ega ma ei teagi millal ma neid kõiki nende vääriliselt tarbida suudan. Summat kokku arvutama ei hakka. Igaks juhuks :D!

Ja saame tuttavaks ka õpimappide virnaga. Siit on puudu kopsakas karbitäis värvitud lõngaproove ja paras ports luhta läinud kavandeid ja muid sikerdusi. Siin on vaid korralikult vormistatud õpimapid. Väärtus omaette.

Kui minust sai rõõmus õpilane, siis üheks hurraaks oli loomulikult nö tasuta õpe. Kuid vaatamata tasuta õppe formaadile läheb seda kopikat ikka parasjagu!