esmaspäev, 21. jaanuar 2019

Sokijutud 1 "8* jäme sokilõng"

Oi-oi kui palju on ilusaid sokilõngu, mustreid, koekirju.... mida kõike sokkidesse punuda. Ja tõsi ta on, et sokikudumine on pop läbi aegade ja ikka ja jälle tõstatuvad ülesse küsimused, mitu silma vardale, millise vardaga, kui palju materjali kulub jne.
Ehmatusega oma kodulõngavarusid sorteerides avastasin, et läbi aegade on mul kogunenud ja jääkidena seisma jäänud üle 1,5 kg spets sokilõnga. Võtsin vastu otsuse, et läbi 2019 aasta ma koon igal vabal hetkel sokke... erinevaid suuruseid, jämedusi, vallatuid ja klassikalisi, mustriga ja mustrita, kirjusid ja ühevärvilisi jne......
Aga millest ma siis alustasin. Loomulikult haarasin ma Nobiina poe riiulist uhiuue toki ja tegin ühed tavalised tõsised meeste sokid.

Et nüüd Teil lihtsam oleks, siis panen paar tõdemust siia ka kirja.


Tegemist on Regia firma kõige jämedama sokilõngaga, ehk siis 8 kordse lõngaga mille matrjalisisaldus on 75% villa ja 25% polüamiidi. Olgu mainitud, et just polüamiid teeb sokilõngast sokilõnga ja annab sokkidele kestvuse.
Tokis on 150 g ja 300 meetrit.
Lõng on saadaval ka meie e-poes: POOD ... ja seda päris mitmes värvimustris.

Lõngavöö soovitab kasutada vardaid  4-5 mm. Mina ütlen raudselt EIIIII. Mina kudusin 2,5mm vardaga ja tunnistan, et oleks võinud võtta ka varda nr 2 või kududa natuke tugevamalt. Said sellised mõnusad sõbralikud pehmed sokid.

Vardale võtsin 12 silma ( kokku 4*12). Sellise tugevuse juures ja kõhnale jalale täitsa sobiv tulemus. Kui aga kududa tugevamalt või jalg on ka jämedam, siis soovitan luua mõned silmad rohkem.


Kudusin kahte sokki korraga, mulle lihtsalt meeldib sedasi. Ühe soki alustasin toki välimisest otsast ja teist sokki sisimusest. Ja ennäe üllatust, hele triip jookseb saatuse soovil mõlemil sokil üsna sarnases kohas. Väike vimka tuleb sisse vaid mustri tonaalses järjekorras. Identselt sarnaste sokkida jaoks on vaja kududa mõlemad sokid kas alustatuna toki seest või väljast ja jälgida mutrikordade algust. Mulle igaljuhul vigurid meeldivad. Ja kuna tegu oli sellise natuke mitte mustrit kuduva lõngaga, siis ei näinud ma mingit probleemi.








Kanna tegin Hiiu moodi. Seda on palju mugavam teha kui saksakanda ja on ka jalas kindlamalt mugav ja sokke kokku pannes näib ilusam. Hiiu kannast kirjutan ma juba järgmises sokiloos. Kannatust ;)

Varbaotsa kahandasin süsteemitult ja tuli selline tavaline ümar lõpetus.


Lõnga kulus nr 45 sokipaarile peaaegu, et terve 150g tokk, järgi jäi vaid: 



Vahvat sokikudumist !




teisipäev, 15. jaanuar 2019

Kotimõtted Nobiina moodi

Usun, et paljud on juba kuulnud uuest pakendiseadusest, mille kohaselt ei tohi uuest aastast õhukesi kilekotikesi tasuta klientidele jagada.
Eks suurimate  ümberkorraldustega peavad tegelema toidukauplused. Aga tekkis meilgi hulganisti küsimusi ja mõtteid. Igal juhul oleme juba aastaid tegelenud väikest viisi nö kotiandmise koonerlusega ja tühiselt küsitud koti eest küsinud omakorda raha. Esmalt püüame pakkuda kliendile kotte mis on juba kasutusel olnud, ehk siis olnud nt lõngade pakendamiseks. Aga needki saavad ju otsa. Oleme kogenud palju pahameelt, et küll pidavat niigi juba kotihind olema toote hinna sees või siis et paneksime kauba hoopis paberkotti.
Ma arvan, et vahet pole, kas anda ringlusesse kilest, paberist või mõnest muust materjalist uus kott. Oluline on see, et kotti kasutataks mitmeid kordi ja inimene teadvustaks, et iga pisimgi tarbimine jätab meist jälje. Ka paberkott on toodetud, kulutades ressursse, ning pole temagi suhtes õiglane anda talle vaid hetkeelu.

Ma ise küll käsitöötarvete poes shoppamas ei käi, aga see eest ostan palju puu- ja köögivilju. Seega just need samad pahalasest kilekotid on paratamatud tüütused mis minuga kauplusest sageli koju kaasta tulevad.

Kogu selle temaatika meeleolus, haarasin ma aastavahetuse paiku õmblusmasinal sarvist ja lähenesin kangahunnikule. Esimene asi mis ma tegin, oli mõtlemine, et kui ma nüüd oma puu- ja köögiviljadele kotikesed õmblekisn, et mis oleks eimesed vajadused ja nõudmised sellele tootele. Ja ülla-ülla kõige tähtsamaks tundus minu jaoks koti KAAL. Seejärel läbipaistvus ja suurus ja sulgemise metoodika.

Kuna kõige olulisem oli kotikese kaal, ehk siis eemärk, et kõige parem kui ta ei kaaluksi miskit :D.
Ja tulemus on siin, juhhuu. 


Väiksema koti mõõdud on 20*25 cm ja kaalu temal 3,3 grammi. 
Tõestus on siin: kaalu peal on tassi sisse pistetud 10 kotti, seega ühe koti kaaluks on 3,3 g

Kaalu peal on 10 õmmeldud kotti!

Kohe tekkis ka mõte, et ei tea kui palju see pisike sangadega kotike ka maksab. Leidsin mina oma sahtlitest kappidest hetkel vaid 7 kilekotti. Kotid kaalutud ja sain ühe koti kaaluks 2,5 grammi.

Kaalu peal on 7 pisikest kilekotti

Seega minu disainitud ja teostatud kott kaalub vaid 1 grammi jagu rohkem kui see kotike mille sisse me poes oma juurikad pistame.

Olen tulemusega väga rahul. Kotikesed on juba kaupluses testitud ja töötavad küll. 
Kutsun kõiki ülesse rohkem mõtlema ja tegema õigeid valikuid.

Sellise kotikese õmblemisega saab iga käsitöö tegija ise hakkama. Aga kui siiski aega ja materjali ei ole , siis võite küsida kotikesi ka Nobiina kaupluse kassast.

Kilekottide teemal saab lugeda rohkem siit: BIONEER .

Nobiina toa pere rõõmustab väga, kui kliendil on kaasas oma kotike nii lõnga kui ka pabertoodete kaitseks. Kõik mõtted ja ettepanekud on teretulnud! Kirjuta julgelt!

laupäev, 12. jaanuar 2019

Vaatame tagasi ja läheme edasi

Värske aasta juba toimetab hoogsalt, aga Nobiina toa tegemistest pole siin ammu kippu ega kõppu. Teeme väikese kokkuvõtte, et siis vahvasti uue aastaga edasi minna.

Mida tõi siis aasta 2018 meie ettevõttele.
  • Aasta algas raske otsusega. Vaatamata heale tahtele, positiivsele mõttele, toredatele inimestele, tuli vastu võtta otsus Türi kauplus sulgeda. Algas suur kolimine. Türi pood oli olemas 3 aastat ja 5 kuud. Aitäh Anneli ja Lisanne, Külli ja Kalev.
  • Kevade hakul tulid kurvad uudised Rapla majaperemehe lahkumisest maisest maailmast ja meile armsaks saanud maja müügist. Hinge puges kurbus ja hirm ning algas tööle "luure" uue rendipinna leidmiseks.
  • Kevade lõpuks oli majal uus omanik ja meile pakuti uut kauplusepinda. Meie akna taga hakkas jälle paistma päike ja lootuskiir. Aitäh Merle!
  • Juulis toimus suur kolimine. Hüvasti Tallinna mnt 37 ja tere tulemast Tallinna mnt 40! Aitäh kõigile abikolijatele: Ainika, Hege, pereliikmed, Alar ja Margus.
Meie uus kodu. Astuge julgelt edasi - vasakpoolne uks.
  • Augustis sai Nobiina tuba 7 aastaseks. Aitäh meile kõigile!
  • 21 oktoobril avasime e-poe www.nobiina.ee . Suur töö on juba tehtud, aga palju kaupa on veel üles laadimata. Ikka jõudu- ja vajadusi mööda. Meie e-poel on olemas ka turvalisuse sertifikaat!
  • Oktoobri kuu on märgiline ka selles osas, et saabusid imelised lõngad otse Itaaliast. RialFilati lõngad leiad ka meie uuest poest: klikka SIIA.
  • Jõulukuuks said meie uue kodu aknad ka üliägedad kleepsud. Aitäh Hege, Sinuta oleks Nobiina tuba ilma näota. Aitäh ka poisile pealinanst, kes Eku disaini kleepsudesse valas ja akendele paigaldas.




Kokkuvõtteks. 
Aasta oli kurnav, liiga palju juhtumisi ja otsuseid ühe väikese ettevõtte jaoks ühes kalendriaastas. 
Aga oli ka huvitav ja karastav. Ellu jäime.

Ja kas teate mis kõige rohkem jõudu annab?

See, et pea üle päeva leidub klient, kes lahkudes poest siiralt ütleb, et meil on Rapla üks parimaid poode. 
Aitäh kõigile klientidele!
Soovime kõigile ideedest pulbitsevat ja näputöörohket aega.