Nõiduslik NAISTEPUNA

Minu poole kuu väike uurimusprojekt toimus naistepunaga. No ei andnud mitte rahu minu esimene värvimine, kus suuresti oodatud ilusa punakaspruuni asemel tuli potist eimidagiütlev hale lõng mida vaatamata erinevatele pildistamisproovidele siiski näis punakaspruunina :D

Naistepunaõisikud puhastatud ja kusjuures läbisid ka päästeoperatsiooni mille käigus mu tütreke päästis kõikvõimalikke putukaid-mutukaid, ehk siis nii mõnigi elusolend sai maalt hää linnaelu peale.

Naistepuna hakkas oma punet eritama juba külmas vees leos olles.

Ja selline tõmmu tõmmis sai õisikuid keetes.

Ja sellised said esimese värvimise lõngad, milledes olin ikka vääääääga pettunud. Olgu rõhutatud, et see oli minu elu esimene peaaegu, et isiklik taimedega lõnga värvimine ja kuna ootused olid suured, siis pettumus sellevõrra veelgi ....  mõtestan selle mõtte lahti mõni rida all pool.

no on ju punaka jumega kavalpead.... originaalis-naturaalis jällegi täiesti lõnsed haledikud .... ehks iis korraga värvitud valge ja hall lõng.

Tõdemus, eks lönga koguse suhtes jäi värvaine konsentratsioon ikka täiesti lahjaks.

Ja nüüd siis kokkuvõtlikult erinevad tulemused ja tegemised valge lõngaga:

NB! nr 2 on rohekas ja nr 4 samuti! No on ikka naistePUNA

• 1.       Kui keetsin esimest naistepuna keedust (1600g õitsvaid öisikuid päikseliselt aasalt), siis viskasin koos droogiga potti ka jupikese valget lõnga. No uudishimu ei andnud kannatust. Järgmisel hommikul kui löngajupi välja otsisin, siis oli rööm suur-suur, niiiiii ilus pruun, kergelt aimatava punaka-lillaka varjundiga

• 2.       Ametlikuks ootusküllaseks lõnga värvimiseks sai taimeollus välja kurnatud ja potti sulpsas koos peitsiga 260 g valget villast lõnga. Sai värvitud kõik reeglite ja nõuete kohaselt, peitsitud Maarjaga….  Aga pettumuseks tuli selline ilus-kole kirjutmoodi helehallikaskollakasrohekasbeež, mis pildile tahtis vägagi punakana jääda :D, ikkagi Naistepuna.

• 3.       Nädal hiljem sai põllult organiseeritud uus kogus naistepuna õisikuid, selleks korraks hakkasid nemad küll juba ära õitsenud olema, aga ikkagi ei jätnud ma jonni. Õisikuid sai  topeltkogus. Kui keetsin droogi, siis lisasin sinna uudishimust sekka ka valge villase lõngajupi ja polüamiidisisaldusega sokilõngajupi. Ja rõõm oli jälle tore, sest sain taas ilusad pruunid lõngad, eriti veel see sokilõng!

• 4.       Lootus laes, kurnasin taimeolluse välja, õmblesin marlist kotikesed, toppisin droogi kottidesse, panin oma hiigelsuure poti jälle tulele. Kuna lõng oli juba saanud peitsi eelmisel värvimisel, siis ma seda sel korral peitsi ei lisanud, vaid potti läks 4 marlikotitäit naistepunaõisikuid ja nädal tagasi naistepunaga värvitud lõng. Keetsin reeglitekohaselt… jätsin hommikuni pliidile potti koos õisikukottidega seisma ja tulemuseks mitte küll pruun, aga pruunikas oliiviroheline. Lõng jäi jätkuvalt värvilt ebaühtlane, aga sel korral oli punakaspruuni hõngu ikka natuke manu jäänud ja värvi tugevusaste tunduvalt tugevam.

• 5.       Kuna ajaga on kitsas käes ja iga kell oma rõõmsate tahtmistega tegeleda ei saa, siis jäi mul see naistepunakeeduleem nädalaks potti seisma. Tuli selline rõõmus eluline kiht pinnale, aga otsustasin siiski teha veel ühe värvimise. Teise keedusesse läks jälle valge lõng, aga sedapuhku koos vaskvitrioli peitsiga. Värvileeme sisse sel korral pikaks seisma ei jätnud aga sain oliivi poole teel ilusa sõdurisineli rohelise.

Ja mis ma nüüd siis kostan. Võin vaid öelda, et kõik mis potist tuleb on täis üllatusi ja kui ma nüüd järgmine kord köike täpselt samamoodi teeks, siis on tulemused kindlasti sootuks teised :D , aga väikese suuna ja teeviida sain ikka kätte.

Kogemused.... kogemused.... kogemused.... neid on vaja!