Käest ära ehk "annetused" koolile

Nüüd suvel olin tubli ja andsin kõik oma valminud tööd,  mis oli tehtud õppetöö käigus kooli materjalidest ja koolile, lõpuks nö käest ära. Kaua ma ikka neid paitan ja imetlen... ning kuna uued tööd tungivad peale, siis ütlen ausalt , selline kergendav tunne oli - sai töölauale ruumi juurde ja just nagu lahti lastud.

Aga väike pildimeenutus:

Apliktsioontikandis sussikott, rannakott, niisamakott ... Kott on linasest kangast, sees puuvillane vooder, nööriga kokku tõmmatav ja üle õla visatav ning linnukestel sellised vallatud 3D sabatutid.

Masinaga tikitud märkmiku kaaned... Pildi joonistas minu tubli  armas Hege kunstnikunimega Eku. Aasta 2017 on Kukeaasta kuid seltsimees Kukk on igati asjalik esindama ka Maamajanduskooli.

Esikaas

Tagakaas

  

Esikaane sisekülg

Tagakaane sisekülg

Mulgitanumaali tikandis juukseehe.... No mõtle ja imesta, et ennemuste võetigi valge linane kangas ja tikiti see paksult, paksult täis tihedas ristikppistes ja ahelpistes. Aeganõudev, aga mulle meeldis teha. 

...ja käest andsin ka oma valged pitskindad.... Kaunistagu ja soojendagu nad kellegi armsaid ja tublisid käekesi.

Pühapäevane mõnu

Olen viimasel ajal olnud väga tugevalt nii  päris töö kui ka koolitöödega rakkes.Kui tavaliselt on inimestel suvi ikka puhkamise aeg.... siis mulle tundub, et mina kui tööandja, pean olema just usin ja tubli, et suvisel ajal  oma ettevõtmine töös hoida.

Ja mida teeb "klassikaline kohusetundlik mina". Kui olen oma armsas kaupluses leti taga - kas ma lasen siis näppudel käia, et saaks koolitöödega kuidagigi kuskile maale? Loomulikult mina tegelen ikka riiulite popsutamisega, kauba välja panemisega, aruandlustega, sest ega maksuamet ei ütle, et kullakene, puhka ka veidi, selle aruandega nüüd nii kiire ka pole :D.... Ning aastaaruande tegemine ootab.
Ja kui mina õhtul  koju jõuan, kas siis "klassikaline kohusetundlik mina" hakkab koolinäputööd tegema? Loomulikult mitte, esmalt on ikka vaja söök valmis saada, aiamaale tiir peale teha, ehk mõni väike rohimine korda saata, kasta, niita, kaladel vett vahetada, mehel aidata arvutis Priale aru anda.... jne

Aga päevad läevad ja kaugel see septembri lõppki on mil kooli töödele joone alla peaks saama.

Aga täna tunnen ma mõnu pühapäevast ja hommikusest terrassil olemisest, kohvist, rabarberikoogist ja näputööst. Päike on vines ja seega just mõnus, linnud laulavad, mesimummud sumisevad..... oleks saaks vaid autode müra kuidagi valikulisest kuulmisest välja tõrjuda..... ja varsti kindlasti hakkab mõni naaber muru niitma ja vastasaias kogunevad lapsed batuudile ja kisa-kära jagub õhtuni....  Pole hullu ikka on mõnus :D

Teoksil on Karula roositud kindad, teha on veel poolik väike  sõrm ja kaks pöialt. Eks siis vaatame, mis töö järgmiseks teoksiks saab, sest teha on veel oi-oi kui palju.

Olin eile üsna väge täis, et kui tänane ilm vähegi kannatab, siis lähen mere äärde koos oma koolitööde tegemistega ja näitan kõhule päikest... aga no ikka see "leplik kohusetundlik mina" otsustas, et peenrad tahavad ka rohimist saada... seega näitan päikesele ikka koduaia päikest ja naudin koduidülli.

Nii... taamalt kostuvadki juba muruniiduki ja trimmerdamise  helid :P

Jätkuks kindaloole

Kuna täna olla oht veel lumele, siis on täiesti paslik teha ruttu veel kindajuttu.
Alustan tänusõnadega Anu Pink`ile, kes oli meie teise kursuse kudumise õpetaja. Kiitus talle, et suutis juhendada mind sedavõrd hästi ja jagada kullahinnaga näpunäiteid ja abimaterjale, et mina kui algaja kindakuduja suutsin oma elu esimesed sõrmikud teha niiii mõnusad. Istuvad kätte kui valatud ja ausõna, harutasin kogu töö vältel üsna vähe.

Käsk oli võtta aineseks Viljandimaa vanad pitsilised või vikeldatud kindad. Ranne pidi saama sakiline, pöial kiiluga ja pitsiline või vikeldatud muster pidi üle minema kõikidele sõrmedele. Koetihedusel pidi lähtuma selliselt, et kindad saaksid enda käele.... või siis keskmisele naisele sobilikud.

Mina võtsin (õpilasele kohaselt öeldes sain inspiratsiooni)  randmesakid ühelt ja pitsimustri teistelt kinnastelt.

ERM 3928/ab

ERM 17863/ab

Kindamuster 

 

Hirmu tundsin kui pistsin kindad vette... kuidas käituvad värvilised lõngad. Kuna kõik tööd on sedavõrd suure vastutusega, sest kõik läheb hindamisele ja kriitika alla.... ja peab õnnestuma esimesel katsel, ka siis kui sa kunagi varem pole SEDA teinud!

 Kuid õnneks randmed värvi ei andnud.... väike kuivatamine ja aurutamine:

Ja voilaa!

Kootud Saara 7/2 villase lõngaga ja 1,5 vardaga.

Anu Pink on super, kiidusõnad talle ja kiidusõnad on vastugi saadud, hinne kirjas..... ees ootab vaid kinnastest lahkuminek, sest muist õpilaste tehtud koolitöödest läheb müüki Olustvere tallihoonesse käsitöömüügipunkti. Aga palun väga. Keski võib minu kinnaste võrra õnnelikumaks saada, kui Olustvere kooli tekstiilikate tooteid ostes rahalise "süsti" koolile raatsivad teha ;)

Hetkel on mul teoksil järgmised sõrmkindad. Ma ei jäta jonni, tahan ikka endale ka sõrmikuid. Ja praktika raames otsustasin ära kududa Karula roositud kindad...kuid nendest räägin kunagi teine kord kui nad valmis on... hetkel vaid kaks rannet varrastel. Vaja teha väike arvutus ja hakkangi pöialt kasvatama ning  roosima. Tore suvine töö ju villase lõngaga möllamiseks.