Pühapäevane mõnu

Olen viimasel ajal olnud väga tugevalt nii  päris töö kui ka koolitöödega rakkes.Kui tavaliselt on inimestel suvi ikka puhkamise aeg.... siis mulle tundub, et mina kui tööandja, pean olema just usin ja tubli, et suvisel ajal  oma ettevõtmine töös hoida.

Ja mida teeb "klassikaline kohusetundlik mina". Kui olen oma armsas kaupluses leti taga - kas ma lasen siis näppudel käia, et saaks koolitöödega kuidagigi kuskile maale? Loomulikult mina tegelen ikka riiulite popsutamisega, kauba välja panemisega, aruandlustega, sest ega maksuamet ei ütle, et kullakene, puhka ka veidi, selle aruandega nüüd nii kiire ka pole :D.... Ning aastaaruande tegemine ootab.
Ja kui mina õhtul  koju jõuan, kas siis "klassikaline kohusetundlik mina" hakkab koolinäputööd tegema? Loomulikult mitte, esmalt on ikka vaja söök valmis saada, aiamaale tiir peale teha, ehk mõni väike rohimine korda saata, kasta, niita, kaladel vett vahetada, mehel aidata arvutis Priale aru anda.... jne

Aga päevad läevad ja kaugel see septembri lõppki on mil kooli töödele joone alla peaks saama.

Aga täna tunnen ma mõnu pühapäevast ja hommikusest terrassil olemisest, kohvist, rabarberikoogist ja näputööst. Päike on vines ja seega just mõnus, linnud laulavad, mesimummud sumisevad..... oleks saaks vaid autode müra kuidagi valikulisest kuulmisest välja tõrjuda..... ja varsti kindlasti hakkab mõni naaber muru niitma ja vastasaias kogunevad lapsed batuudile ja kisa-kära jagub õhtuni....  Pole hullu ikka on mõnus :D

Teoksil on Karula roositud kindad, teha on veel poolik väike  sõrm ja kaks pöialt. Eks siis vaatame, mis töö järgmiseks teoksiks saab, sest teha on veel oi-oi kui palju.

Olin eile üsna väge täis, et kui tänane ilm vähegi kannatab, siis lähen mere äärde koos oma koolitööde tegemistega ja näitan kõhule päikest... aga no ikka see "leplik kohusetundlik mina" otsustas, et peenrad tahavad ka rohimist saada... seega näitan päikesele ikka koduaia päikest ja naudin koduidülli.

Nii... taamalt kostuvadki juba muruniiduki ja trimmerdamise  helid :P