Kuvatud on postitused sildiga Puhkus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Puhkus. Kuva kõik postitused

neljapäev, 9. veebruar 2017

Rabaaasta 2016

Pika pausi pääle lõpetaks ära vana aasta... mis sest, et juba veebruar veereb. Et saaks alata uuega.

Lihtsalt eelmisesse aastasse jääb lisaks hullupöörasele õppimisele ka imelisi hetki rabas. No oleme sellised imelikud koos mehega, et kui tahtmine tuleb, siis läheme rappa.

2016 aasta algas vingete külmakraadidega. Kui tavaliselt aasta esimestel päevadel lihtsalt lastakse nö leiba luusse, käiakse külast külasse ja hoitakse väljaveninud magu vormis, siis meie läksime 2 jaanuaril Endla raba ilu nautima.Oli päike ja väga külm.








Talvine raba on imeline!












Meie ingel!












Ja näe mändki tutvustab end!









Enne aasta lõppu leidsime Loosalu raba....  käisime seal lausa kaks korda jutti. Kuna tegemist on rabaga kus ei ole nö "ringtee" vaid vaja päris pikk matk teha, et ühest otsast teise jõuda, siis esimene retk oli Paluküla poolt üle Hiiemäe lähenedes. Ja teisel korral tulime  Lelle poolt , ehk siis natuke ametlikumalt poolt. Esimene  kord jäime liialt õhtu peale ja pimedus ning külm ajasid meid rabast välja. Teisel korral , see oli 29 detsembril, oli jällegi laudteel selline libedus, et kuku p....i. Elamustrenn omaette.




Ilm oli sompus..... vesine... libe....







 




......aga ikka ilus ja nauditav.












Minna ujuma või mitte?








Ja vaatamata südatalvele, on rabas värve.









Rabaaasta 2017 sai avatud 22 jaanuaril   Mukri rabaga. Tõeliselt ilus ja nauditav. Võimalus liikuda peaaegu , et ringselt ja täiesti jõukohane lihtsalt väikeseks jalutuskäiguks. Õues oli piisavalt krõbedust, nii et rabajärvekesed olid jää all, ning julgemad proovisid ka liugu lasta.





Ilus, hooldatud, turvaline tee.




Raba täis järvekesi.







 





Ja ikka on rabas ka värvi.













Väike ilmaime jalutas 22 jaanuaril mööda rabateed. Tasa ja targu, aga siiski liikus.

Siinkohal tuleb mul meelde ka 2016 aasta vastlapäeva aegne õhtune jalutuskäik, kus aitasime teepealt minema natuke sassi läinud kärnkonna.

.... kliimasoojenemine... ?

kolmapäev, 31. august 2016

Imeilus Poola

Minu ülitempokast nädalasest puhkusereisist on juba üle nädala möödas. Paljud imestavad, et vaid nädal ja puhkus.... aga olen südamest õnnelik, et ma selle nädalagi leidsin, et eemalduda kohustustest.

Enamasti seondub paljudele Poolaga odav hilbumajandus ja turukad ning ohud kiirteel. Aga meie sõidu sihiks oli vana Ida Preisimaa ja olen nüüd pungil täis kultuuriajalugu, imelist Preisimaa loodust koos oma järvede ja merega ning fantastilise arhidektuuriga. Ma ei hakka siinkohal rääkima ei Poola ajaloost ega esitle linnade ja kirikute pilte vaid postitan  mõned pildid mis on lihtsalt emotsioonid.

Erilised tänud giidile Enriko Talvistule kes nii mõnegi tõsise loo oskab kuulajateni tuua läbi huumoriprisma. 

Jutu asmel imepisike kogus minu reisifotovarasalvest. 


Esimene tudupeatuspaik Elk, Hotell Horeka siseõue hommikune leid.
Kuulasime orelikontserti kuulsas Swieta Lipca (Püha Pärna) jesuiitide kloostris, mis on  Poola barokkarhitektuuri üks silmapaistvamaid meistriteoseid. 





Õhtune jalutuskäik Toruni linnas Visla jõe kaldal





Toruni piparkoogitüdruk



Üks vähesid käsitööga seonduvaid vaateaknaid, kuna oli õhtune aeg siis sisse me sinna ei saanud. 
Küll aga järgmisel hommikul leidsime kaks tavalist paela ja käsitöövidina poodi, kus oli väga tavaline Poola päritolu kaup.


Oo ja kus oli kommipood... neid siiruviirulisi komme rulliti ja tehti seal samas kohapeal.





Poiss Warssawi vanalinnas


Üks paljudest Chopini pinkidest. Oleks tahtnud rohkem aega, et nautida seda muusikat.... vajutad nuppu, istud pingile ja pink hakkabki kui imeväel mängima imeilusat Chopaini.


Viimase toredusena Poolamaal külastasime õhtust Vigri järve ja selle poolsaarel asuvat munkade ordukloostrit.



reede, 12. august 2016

Suvi libiseb käest....

On see tõesti nii?
Alles oli suur rõõm, et kevad ja ilusad ilmad panid aias möllama ja rõdul sai iga võimaliku hetke veedetud näputööd tehes ja nautides päikesesoojust. Kuid tundub, et vanker  veereb aina kiiremini (loodame et mitte allamäge ja kui jah, siis vaid selleks et hoogu saada ülesmäge minemiseks) ja paanikakontor on avatud 24/7. Ka ilm ei soosi suvetunnet.

Tööd on palju nii kodus kui tööga seotult....

... ja kui seda kooli ei oleks :D, aga luban, et pean vastu. Kui nüüd augusti lõpusessiks ei jõua kõike koolitöid tehtud, siis pean olema septembris tubli jne.

Aga võtsin vastu otsuse, et paar nädalat kulgen süüdimatult sihitult. Raske on, sest kohustused vasardavad otse kuklas. Ja püüdest mitte olla kooli lainel  siis tõestan, et ma ikka puhkan ka, vähemalt üritan.

Kui juunis ja juulis on olnud vaid kohustuslikud käimised ja alati seotud tööga või mida iganes , siis augustis lihtsalt tegin 2,5 päeva Lõuna-Eestisse. Mulle tundub, et  olen jõudnud ebanormaalsuse lävele, sest mul oli tobe ja kasutu tunne hetkedel kui ma nö ei teinud kooli asju või töö asju. Ma lihtsalt olin ja hõljusin ajas. MA EI OSKA enam PUHATA!!! Lootus on vaid, et kuna ma seda enesele tunnistan, siis ehk ei ole veel lootusetu. Ma ei lasku hetkel materiaalsesse maailma, kuid elades praeguses ühiskonnas tunnen, et vaimne heaolu on nii mõnestki vaatenurgast vaadatuna tugevalt seotud materiaalsusega. Seda enam kui oled oma rahakotiga sidunud oma ettevõtte ja läbi selle kohustused riigi ja oma töötajate ees.

Eestis on palju ilusaid ja huvitavaid kohti ja kui ei käis siis ei teagi. Ja saingi mina teada, et selline koht kust on on pärit tegelaskuju Marge Munnamäggi, ongi olemas. Siin ta on! Sänna Kultuurimõis, kus elab paar peret kogukonnana ja on toimiv Leiutajate Külakool.
http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/leiutajate-kulakool/

Sänna Kultuurimõisa majaesine.
Enne kui me majale e imeilusale puitmõisale lähenesime, käisime ära Sänna Taevarajal. Teen nüüd väikese copy-paste Sänna Kultuurimõisa kodulehelt:

Sänna Taevarada on matkarada, kuhu on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard (1 mm = 1000 km või 1 m = 1 milj. km). Päike ja neli esimest planeeti paiknevad Sänna mõisa vahetus läheduses,  järgmised planeedid asuvad  Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel.
Matkarajal liikudes on võimalik saada aimu meie planeedi suurusest/väiksusest, valguse kiiruse suurusest/väiksusest, näha mateeria ja tühjuse vahekorda kosmoses, saada teaduslikku laadi infot planeetide ja Päikese kohta ning saada aimu Sänna piirkonna kultuuripärandist.

Sea lon päike
 Kuna uksel oli lahkelt avatud olemise luba, siis astusime tuppa, võtsime ära jalanõud nagu ikka külas tuppa minnes kombeks ja leidsime endid müstilisest raamatukogust. Natuke harjunud keskonnaga astusime aga edasi. Ja raamatutele järgnes köögike ja siis toake ja siis veel üks toake.... Ja toas laual olid käsitöökommid ja hinnakiri ja  rahapurk ja veel kaupa ja makseterminal ja... uskumatu ausus ja usaldus. Respekt.


 Tundes end siiski võõras kohas kuidagi kohmetult, tilistasime laual olevat kella ja kostusidki sammud mööda puittreppi ja saabus perenaine, kes lahkelt tegi meile ka kolm tassi kohvi sojapiimavahuga - hea maitseelamus. Lapsed sõid käsitööjäätist kus väidetavalt ei olnud sisalduses suhkrut ning maises samuti hästi.

Järgmine peatus oli RMK Rähni Looduskeskus... lahke pererahvas, kenad ruumid, imelised loodusfotod seinal, isegi kino näidati, aga mis peamine: metsapeatust sai:


 ... Rõuge....




... Hinni Kanjon...


...Rõuge Muinastalu...






... ja veel siia-sinna ...


... ja vesioinaid nägime ka...

Leia pildilt kaks oinast!

Ka terve järgmise nädala olen eemal kodust, ehk siis püüan PUHATA. Ei võta kaasa arvutit... internet  pole samuti iga kell kättesaadav, heal juhul õhtuti hotellis ja siis suhtlen vaid kodustega..  Püüan välja lülituda ja nautida kohti kus pole varem käinud! Seda on mul lihtne öelda, sest Eestist väljas olen saanud käia naeruväärselt vähe, aga kuniks elu ja loodame et ka võimalusti, siis püüan seda viga parandada.  Kuhu täpsemalt, sellest järgmisel korral.