Kotimõtted Nobiina moodi

Usun, et paljud on juba kuulnud uuest pakendiseadusest, mille kohaselt ei tohi uuest aastast õhukesi kilekotikesi tasuta klientidele jagada.

Eks suurimate  ümberkorraldustega peavad tegelema toidukauplused. Aga tekkis meilgi hulganisti küsimusi ja mõtteid. Igal juhul oleme juba aastaid tegelenud väikest viisi nö kotiandmise koonerlusega ja tühiselt küsitud koti eest küsinud omakorda raha. Esmalt püüame pakkuda kliendile kotte mis on juba kasutusel olnud, ehk siis olnud nt lõngade pakendamiseks. Aga needki saavad ju otsa. Oleme kogenud palju pahameelt, et küll pidavat niigi juba kotihind olema toote hinna sees või siis et paneksime kauba hoopis paberkotti.

Ma arvan, et vahet pole, kas anda ringlusesse kilest, paberist või mõnest muust materjalist uus kott. Oluline on see, et kotti kasutataks mitmeid kordi ja inimene teadvustaks, et iga pisimgi tarbimine jätab meist jälje. Ka paberkott on toodetud, kulutades ressursse, ning pole temagi suhtes õiglane anda talle vaid hetkeelu.

Ma ise küll käsitöötarvete poes shoppamas ei käi, aga see eest ostan palju puu- ja köögivilju. Seega just need samad pahalasest kilekotid on paratamatud tüütused mis minuga kauplusest sageli koju kaasta tulevad.

Kogu selle temaatika meeleolus, haarasin ma aastavahetuse paiku õmblusmasinal sarvist ja lähenesin kangahunnikule. Esimene asi mis ma tegin, oli mõtlemine, et kui ma nüüd oma puu- ja köögiviljadele kotikesed õmblekisn, et mis oleks eimesed vajadused ja nõudmised sellele tootele. Ja ülla-ülla kõige tähtsamaks tundus minu jaoks koti KAAL. Seejärel läbipaistvus ja suurus ja sulgemise metoodika.

Kuna kõige olulisem oli kotikese kaal, ehk siis eemärk, et kõige parem kui ta ei kaaluksi miskit :D.

Ja tulemus on siin, juhhuu. 

Väiksema koti mõõdud on 20*25 cm ja kaalu temal 3,3 grammi. 

Tõestus on siin: kaalu peal on tassi sisse pistetud 10 kotti, seega ühe koti kaaluks on 3,3 g

Kaalu peal on 10 õmmeldud kotti!

Kohe tekkis ka mõte, et ei tea kui palju see pisike sangadega kotike ka maksab. Leidsin mina oma sahtlitest kappidest hetkel vaid 7 kilekotti. Kotid kaalutud ja sain ühe koti kaaluks 2,5 grammi.

Kaalu peal on 7 pisikest kilekotti

Seega minu disainitud ja teostatud kott kaalub vaid 1 grammi jagu rohkem kui see kotike mille sisse me poes oma juurikad pistame.

Olen tulemusega väga rahul. Kotikesed on juba kaupluses testitud ja töötavad küll. 

Kutsun kõiki ülesse rohkem mõtlema ja tegema õigeid valikuid.

Sellise kotikese õmblemisega saab iga käsitöö tegija ise hakkama. Aga kui siiski aega ja materjali ei ole , siis võite küsida kotikesi ka Nobiina kaupluse kassast.

Kilekottide teemal saab lugeda rohkem siit: BIONEER .

Nobiina toa pere rõõmustab väga, kui kliendil on kaasas oma kotike nii lõnga kui ka pabertoodete kaitseks. Kõik mõtted ja ettepanekud on teretulnud! Kirjuta julgelt!

Tahmatoomas ja pajakindad..... e. köögiaksessuaarid.

Detsembrikuu oli Nobiina toale ja tema töötajatele üks ägedalt usin ja töökas Jõuluootuses kuu. Tuli meeletult palju uut kaupa  ja loodetavasti ei jäänud sel aastal mitte ühelgi Nobiina toa kliendil istehtud kingitus meisterdamata seetõttu , et poleks sobivat materjali leidnud.

Kuid tahtsin natuke rääkida kuidas mina, Nobiina toa perenaine, sättisin sellesse kuuse ka ühe nö tööst vaba päeva. See oli Toomapäev.

Mida teeb üks tubli eesti naine Toomapäeval!? Koristab!? Kraamib!? Küürib !? Et ikka uuel aastal tuba läigiks ja kord valitseks. Ja tööd ei tohtivat teha. Ei tohtivat kedrata, ega õmmelda, lubatud oli vaid naiste näputööst kotinõelumine.

Aga mida tegin mina. Õmblesin ühe paraja kuhja pajakindaid. See on see, kui kogu aasta jooksul pole mahti olnud midagi hingele ja hingega õmmelda, siis ei saa ju aastat lõpetada kui see "temp" tegemata on. Ja kuna minu elamises pole niikuinii järgmisel aastal loota üüratut korda , sest poolikuid projekte on nõnda palju, siis ohverdasin Toomapäeva suurima heameelega oma hinge heategevusele.

Kokku õmblesin 9 paari e 18 tk pajakäpikuid.

Pajakindad on eranditult kõik naturaalsetest (puuvillane ja linane) materjalidest. Ilulisandid on paljuski pärit teise ringi materjalidest. On selline kummaline komme, et kaltsukates vaatan asju selle pilguga, et mida põnevat saaks ära käristada ja taaskasutada. Samuti tulevad teiseringi poodidest minuga kaasa naturaalsed suurte tädide seelikud ja hommikumantlid :D, kardinaid , laudlinu .... et saada võimlaikult palju ühes tükis kvaliteetset materjali.

Lisan hariva teavitusena ka selle, et kuna kindad ei ole läbinud rangeid Eurokatsetusi ja ei oma turvalisuse sertifikaati, siis kahjuks võivad olla nad Teie tervisele ohtlikud! See hoiatus on eelkõige nende uutele omanikele!!! Kuid teadmiseks ka teistele õmblejatele ja kudujatele ja heegeldajatele, eriti siis kui soovitakse oma tooteid müüa.

Minu kinnastel on pihupesas puuvillane paks täide ja ei miskit süttivat, ega sulavat osa ei ole ripakil. Peaksid olema vägagi turvalised, eksole! Kahjuks aga püütakse teha meie elu nii turvaliseks nii mehhaaniliste ohtude kui ka kõiksugu muude ohtude eest kaitstes ja hoiatades. Kõik pisikud on pahad ja igal pool ja kõikjal varitseb meid hirmus oht. Meid suunatakse ja reguleeritakse ja kamandatakse - ilma, et me tegelikult seda arugi saame.

Seega nimetame klassikalisi pajakindaid edaspidi köögiaksessuaarideks, või lihtsalt köögikäpikuteks!

Natuke asjalikke nõuandeid köögi turvalisusest ja ohtlikkusest võid leida Toidutare lehelt SIIT.

Lõiked koosnevad kolmest osast. Võid neid julgelt omatarbeks kasutada. Mulle endale väga meeldib just seda tüüpi pajakinnas. Sobivad mõlemisse kätte, seega sel hetkel kui "kiire" hakkab, et pea peenutsema ja saab kohe asja kallale asuda. Samuti on nad ergonoomilised anuma haaramiseks.

Soovi korral võib kindad teha kas kitsamad või pikema varrega. Kuna arvutid ja printerid hindavad ka failist trükkimist üle, siis enne kui kangast lõikama hakkad, siis hinda kinnaste suurus üle ;)

Minu kidad said kolme kihilised: Välimine kiht, täidise kiht ja seesmine kiht. Kinda osa nr 2 peab olema kõige turvalisem! Soovitatvalat puuvillane täide ja/või veel lisaks sisse tugevam puuvillane kangas.

Lustlikku pealehakkamist ;)

Masintikitud lauakomplekt

Olen olnud läbi kahe aasta ahvatlusi täis kooli väga tubli. Olen suutnud end taltsutada ja lihtsalt emotsioonist ei ole teinud suuri oste No kiusatusi on olnud ikka pidevalt. Kui oli suurtel telgedel kaltsuvaiba kudumine, siis luurasin mööda internetti ja otsisin kangastelgi, seejärel lauatelgi ja vöötelgi. Kindlasti on vaja triikimiskeskust mis aurutab samuti vägevalt..... ja kudumismasinat on ka vaja.
Aga õnneks on rahakott suunanud mind kainele mõistusele ja ma olen suutnud end pidurdada tegemast emotsiooni ja "MINA TAHAN" oste. Kuigi mees on alati olnud seda meelt, et ostame kui vaja :D

Aga vot tikkimismasinaga seoses tekkisid mul emotsioonid, tunded ja vajadused. 
Koolis saime maitsta päris vägevat varianti tikkimismasinast: Husqvarna Viking Designer Ruby Royal, ja maksab teine kõigest 4500 €. Uuuh. Tõsine mõtlemiskoht, sest tikkimismasinate hinnad on ikka seinast seina. Uurin maad ja vaatame kuidas need tunded ja vajadused ning rahakott omavahel kaubale saavad.

Aga koolitööna tikkisin ma väikese kiiksuga lauakomplekti. See koosneb ühest pikast linikust, mida saab kasutada ka laualinana, ja 6 söögialusest.

Tikkida oli tore. Aega võttis ikka omajagu - nii tikkimine kui ka õmblemine.
Failid komponeerisime ikka ise. Materjaliks on linane kangas .

Kihnu vardakott

Kui me koolis rõõmsasti nimetasime enda kursust kotikursuseks , sest me teeme igas tehnikas kõiksugu erinevaid kotikesi, siis vot see kott on küll asjalik ja kindlasti hakkab minuga koos ringi kulgema.

Toredaid peenelillelisi kangakesi sain küla pealt (tänud ja lehvitused Kristale), voodrikanga kaltsukast, kokku õmblesin koolis ja tutitasin kodus.

Kellel himu õige retsepti järgi endale Kihnu vardakott teha, siis õpetuse leiad meie toreda õpetaja Ingridi raamatust:
 https://www.rahvaraamat.ee/p/noppeid-kihnu-n%C3%A4put%C3%B6%C3%B6st/44537/et?isbn=9789985996454

Hullult mõnud oli üle pikkade aastate õmblemiselainele saada..... veel on tehtud kaks seelikut... ikka krousides ja satsitades, aga nendest mõni järgmine kord.