Teisipäev, 26. detsember 2017

Head soovid kõigile!

Video kunstnik-autor on Hege Runnel. 

Tahmatoomas ja pajakindad..... e. köögiaksessuaarid.

Detsembrikuu oli Nobiina toale ja tema töötajatele üks ägedalt usin ja töökas Jõuluootuses kuu. Tuli meeletult palju uut kaupa  ja loodetavasti ei jäänud sel aastal mitte ühelgi Nobiina toa kliendil istehtud kingitus meisterdamata seetõttu , et poleks sobivat materjali leidnud.

Kuid tahtsin natuke rääkida kuidas mina, Nobiina toa perenaine, sättisin sellesse kuuse ka ühe nö tööst vaba päeva. See oli Toomapäev.

Mida teeb üks tubli eesti naine Toomapäeval!? Koristab!? Kraamib!? Küürib !? Et ikka uuel aastal tuba läigiks ja kord valitseks. Ja tööd ei tohtivat teha. Ei tohtivat kedrata, ega õmmelda, lubatud oli vaid naiste näputööst kotinõelumine.

Aga mida tegin mina. Õmblesin ühe paraja kuhja pajakindaid. See on see, kui kogu aasta jooksul pole mahti olnud midagi hingele ja hingega õmmelda, siis ei saa ju aastat lõpetada kui see "temp" tegemata on. Ja kuna minu elamises pole niikuinii järgmisel aastal loota üüratut korda , sest poolikuid projekte on nõnda palju, siis ohverdasin Toomapäeva suurima heameelega oma hinge heategevusele.

Kokku õmblesin 9 paari e 18 tk pajakäpikuid.



Pajakindad on eranditult kõik naturaalsetest (puuvillane ja linane) materjalidest. Ilulisandid on paljuski pärit teise ringi materjalidest. On selline kummaline komme, et kaltsukates vaatan asju selle pilguga, et mida põnevat saaks ära käristada ja taaskasutada. Samuti tulevad teiseringi poodidest minuga kaasa naturaalsed suurte tädide seelikud ja hommikumantlid :D, kardinaid , laudlinu .... et saada võimlaikult palju ühes tükis kvaliteetset materjali.


Lisan hariva teavitusena ka selle, et kuna kindad ei ole läbinud rangeid Eurokatsetusi ja ei oma turvalisuse sertifikaati, siis kahjuks võivad olla nad Teie tervisele ohtlikud! See hoiatus on eelkõige nende uutele omanikele!!! Kuid teadmiseks ka teistele õmblejatele ja kudujatele ja heegeldajatele, eriti siis kui soovitakse oma tooteid müüa.

Minu kinnastel on pihupesas puuvillane paks täide ja ei miskit süttivat, ega sulavat osa ei ole ripakil. Peaksid olema vägagi turvalised, eksole! Kahjuks aga püütakse teha meie elu nii turvaliseks nii mehhaaniliste ohtude kui ka kõiksugu muude ohtude eest kaitstes ja hoiatades. Kõik pisikud on pahad ja igal pool ja kõikjal varitseb meid hirmus oht. Meid suunatakse ja reguleeritakse ja kamandatakse - ilma, et me tegelikult seda arugi saame.
Seega nimetame klassikalisi pajakindaid edaspidi köögiaksessuaarideks, või lihtsalt köögikäpikuteks!
Natuke asjalikke nõuandeid köögi turvalisusest ja ohtlikkusest võid leida Toidutare lehelt SIIT.

Lõiked koosnevad kolmest osast. Võid neid julgelt omatarbeks kasutada. Mulle endale väga meeldib just seda tüüpi pajakinnas. Sobivad mõlemisse kätte, seega sel hetkel kui "kiire" hakkab, et pea peenutsema ja saab kohe asja kallale asuda. Samuti on nad ergonoomilised anuma haaramiseks.




Soovi korral võib kindad teha kas kitsamad või pikema varrega. Kuna arvutid ja printerid hindavad ka failist trükkimist üle, siis enne kui kangast lõikama hakkad, siis hinda kinnaste suurus üle ;)

Minu kidad said kolme kihilised: Välimine kiht, täidise kiht ja seesmine kiht. Kinda osa nr 2 peab olema kõige turvalisem! Soovitatvalat puuvillane täide ja/või veel lisaks sisse tugevam puuvillane kangas.

Lustlikku pealehakkamist ;)


Laupäev, 28. oktoober 2017

Nobiinas käis külas Riina paberpunutised

Kui nüüd meenutada, siis jään juba natukene hätta. Nimelt sellega kui mitu korda on  Riina käinud Nobiinas punumist õpetamas. Täna oli jälle üks selline päev, kus Riina usinatele õpilatele "vitsa andis".

Siin pildil on kõik see vähene ahvatlus, mis Riina kaasa oli võtnud, näitamaks mida  kaunist ja uhket paberist punuda saab.  NB! Mõned kaunitarid jäid Nobiina poe müügiriiulisse  ja neid on võimalik endale soetada.



Riina ise kirjutab oma FB Riina paberist punutised - paberpunutised / paper wickerbv lehel nii:


Kui kolisime oma majja, vajas äkitselt üks riiul hädasti hunnikut korve.Vastavat mõõtu polnud võtta ühestki poest. Kuna olin pikka aega silma peal hoidnud paberpunutistel, siis ühel kenal aprillikuu päeval 2014 alustasin katsetustega, abiks internet ja jonn, ja nii need korvid tulema hakkasid.. kerge see polnud! Siis tekkis hasart ja nauding tehtud töödest ja ikka on kusagil veel üks korv puudu... Ja kasutud ajalehed saabki kõik imelisteks korvideks punuda.
Paberkorvid on kenad, kerged ja vastupidavad ja sobivad nii toiduainete kui muu koduse kraami jaoks.
 Tänases töötoas valmis 6 ümarat korvihakatist. Ja loodetavasti valmib neid veel ja veel ja veel....




Tänusõnad Riinale ja tublidele punujatele. 

Ja mul on ka veel paar tähtsat teadaannet!

Nimelt leppisime kokku, et 2 detsembril tuleb Riina Nobiinasse tegema jõuluteemalisi punutisi.Hoidke silmad-kõrvad lahti!


Ja kui Sinul on mõni tore oskus mis on võlunud su hinge ja meele, ning oleks tahtmine tulla läbi viima töötuba, siis anna kindlasti endast teada! Nobiina1@gmail.com või tel. 5271202




Teisipäev, 24. oktoober 2017

"Vana paberi uus elu" - loomine Kehtna Raamatukogus

Alustan postitust tänusõnadega Kehtna Raamatukogu juhatajale Maiele. Suur aitäh kutsumast. Nagu ma ka täna töötoa lõppedes ütlesin, et hetkel aega ennast "pakkuda" ei ole, aga kui kutsutakse töötuba tegema, siis tulen alati rõõmuga. Ja ülimalt tore on kohtuda tublide inimestega.


Mis meil siis täna teoksil oli!? Esmalt ehk tundub, et lõhkusime raamatuid ja see pole ju mitte tore ega sünnis. Aga kui raamat saab seeläbi uue elu, siis see ongi ju tore.



Väga palju on raamatuid mis on nö oma ajastu lapsed ja mitte kunagi mitte keegi ei huvitu enam neist. Aga meie täna nautisime seda, et lehti keerutades said rõõmu tunda meie näpukeste meditatiivsed punktikesed ja valmisid vägevad pärjad ja kuulid. Seega jätkub neid raamatuid ka teistesse päevadesse ja ehk on need hüljatud raamatud sootuks palju õnnelikumad kui need kes aastaid riiulis oma uut sirvijat ootavad.



Vahvat mesiterdamist Teilegi. Kui hakkamasaamisega vajaka, 
siis kutsuge külla Nobiina tuba ja teeme koos.


Teisipäev, 17. oktoober 2017

Sokilõngad Regialt

Kes juba korra on proovinud ja kandnud sokilõngast kootud sokke, see teab, et sokid peavad väga tublisti vastu. 

Sokilõngade peamine omapära on nende koostis. Tavapärasele villa koostisele on lisatud tavaliselt 25% polüamiidi, mis annab lõngale kulumiskindluse ja seega ka sokkidele pikema eluea. Meie kiires elutempos, kus peame hindama oma aja väärtust, on minu arvates sellisel lõngal kindlalt oma koht, sest kududes valmis ühed imelised sokid, on nende eluiga kordades pikem ja nõelumisele (kui kandja  seda veel tarvilikuks peab ) ei pea niipea mõtlema. Lisaks kulumiskindlusele on sokilõngad ka masinpestavad, mis teeb sokilõngast  valmistatud tooted ka mugavpestavateks. Kindlasti tuleb jälgida etiketil soovitatud pesemistemperatuuri.

Täna tutvustan uusi värskeid triibikuid mis alles Nobiinasse jõudsid - Regia Stripe Color 6 kordne sokilõng. Ühtpidi nagu tavalised triibulised, aga millised imelised värvikombinatsioonid. Garanteerin, et rõõmu ja naudingut jagub igasse vardaringi !



Regiaga teevad koostööd paljud tuntud disainerid  kes loovad toredaid sokimustreid lähtuvalt kootavale „sokiringile“. Eks see on ühtpidi mugavus, et ise ei pea mustri üle pead vaevama.... kuid samas vahelduseks miks ka mitte!  Lisaks on erinevaid sokilõngu valida erineva jämedusega, ehk siis neljakordne, kuuekordne ja kaheksakordne. Ja vastavalt soovile saab seega kududa kas õhemad linnasaapasokid või paksemad töömehe sokid. Regia Stripe Color on 6 kordne variant.


Olen ise viimase 6 aasta jooksul kudunud sarnasest lõngast u 15 sokipaari mis on ka kõige tihedama kasutamise juures kestnud läbi mitme aasta.



Rõõmsaid sokke!


NB! Kui soovid sokilõngast kududa mõne suurema töö (nt kampsuni, voodikatte), siis kindlasti tuleb teha väike proovitöö ja analüüsida lõnga käitumist läbi pesemise. Jämedamate varrastega ehk siis pehmema koega   kudumise läbi võib valmistoode pärast pesemist muutuda number suuremaks. Ehk siis kududes tuleb sellega arvestada ja kududa arvestuslikult väiksem valmistoode.
_________________________________________________________________________________

Sellel hooajal on Nobiinasse saabunid lisaks Regia Stripe Color sokikale veel : 


Regia Norway Color 6 kordne

Regia Season Color jõululikud 4 kordsed lõngad

Regia Denim Trend 4 kordne



Esmaspäev, 16. oktoober 2017

Annie Sloani baaskoolitused Nobiinas

Nüüdseks on Nobiinas toimunud kaks kriidivärvi baaskoolitust : I ja II osa. Suured tänud ja paid Monikale. Tema pinsli all löövad särama kõik värvid ja tema säravast maailmavaatest  saab tubagi päikest täis. Monika maalib imelisi pilte ja on omandanud Annie Sloan Chalk Paint värvide võlumaailma ja oskused otse Annilt.

Sellised on Nobiina kaupluse Annie Sloani kriidivärvide riiulid... üsna pungil täis! 
Vägev, eksole!

Ka pintsleid on valida rohkem kui ennemuiste!



Monika tegemisi saab piiluda tema FB Moostuudio lehelt. Ja seegi pole kõik, kuna tema Annie Sloani värvide armastus sai alguse Inglimaalt, kus hetkelgi on tal salong... kahjuks sinnagi olen sattunud vaid virtuaalselt, kuid imeäge emotsioon tuleb kohale ka läbi piltide.

Ma ise küll töötubades kaasa ei löönud, kuid püüdsin olla usin piiluja ja kõik tarviliku kõrva taha pista, et oskaksin edaspidi klientidele tublit nõu anda ja ka mul endal on kodus plaan korda saata suuri muudatusi ja seda just paljuski Annie värvide abil. No tuleb ju need imevärvid ka "omal nahal" ära proovima.

 Piiludes töötuppa sai tehtud ka pilte. No kas pole ahvatlevalt kaetud lauad!





Ja Monika jättis Nobiinasse ka väga ägeda raamatu. Välja antud (loe Monika enda küljendatud) Inglismaal! NB! Tegemist on ainueksemplariga! Siin saab lisaks valmis pakutavatele värvitoonidele veel aimu kuidas segada olemasolevatest muid ägedaid värve. Kindlasti tule ja vaata ise lähemalt. 
Kõik toonid on segatud originaalvärvidega otse paberile.









..... jne..... edasi tule ja vaata juba Nobiinas ;)


Pühapäev, 8. oktoober 2017

Heegeldatud vaip - ovaalne

Olen märganud, et väga palju heegeldatakse ümaraid vaipu, suuremaid ja väiksemaid, pitsilsemaid ja maakamaid, ühevärvilisi ja mandala stiilis. Kuid ovaalseid ja kandilisi on "liikvel" suhteliselt vähe. Samas ovaalne on ju sageli palju praktilisem!

Olen ise teinud nii mõnedki ovaalsed vaibad, kuid fotod on kahjuks jäänud tegemata. Nemad olid mul isemoodi omalooming ja mustrit pole ka ülesse täheldatud. Nüüd võitsin ette ühe interneti avarustest leitud mustri, kohandasin enda järgi ja tegin lihtsalt niisama ühe ovaalse vaibakese.



Selline tema sai, mõõdud on 115 - 70 cm (paras magamistuppa voodi ette, et jalad külma põranda ehmatust ei saaks). Kaalub nõks alla kahe kilo. Seega on ideaalne ka pesumasinas pestav koos teise sarnase vaibaga.


Materjal on pärit Türi Vaibast, seega lõigatud trikoomaterjal e kalts. Heegeldasin kahekordsest materjalist, sest muidu oleks olnud liialt niru. Heegelnõel nr 12.


Üldpildina on selline kergelt roosaka alatooniga, aga ligemalt uurides on roosa-säbruline.


Väike nipp, kui on üldmustrilt vaja üle minna jaotuvale mustrile. Siis mina hindan ära paigutuse kohad, st loen üle silmad ja jagan enam-vähem võrdsetele kohtadele ära sõlmides märkkohad heegeldisele. Nii on palju lihtsam heegeldada võrdselt jaotunult mustrit ja harutamist tuleb vähem. 


Ja siis oli valida kas teha äär nii või naa.... mina valisin selle mumpsikutega. Jäi hoidma kenasti ja andis vaibale toreda ilme.

Kuna vaiba heegeldamine on sedavõrd populaarne ja samas minult pidevalt küsitase väga lihtsaid küsimusi seoses vaiba heegeldamisega, siis otsustasin teha ka väikese tutvustava töötoa. Kui eelmisel aastal tegin ümara vaiba õpetamist, siis nüüd heegeldame ovaalset vaipa.

Ka ovaalse vaiba juures saab selgeks äärte ilusa hoidmise, et ei lokiks ja et ei kisuks.Samuti olen ka seda meelt, et kui tulla heegeldama oma elu esimest vaipa, siis see peabki olema selline väiksem näpusoojendus. Seejärel on võimalik analüüsida ja otsustada, et kas ollakse võimeline tegema ka suuremat vaipa.

Tutvustan erinevaid materjale. Näitan erinevatest materjalidest heegeldatud vaipu ja on võimalus valida erinevate materjalide vahel, et milline see tundub just see õige.

Näitan ka erinevaid heegelnõelu ja räägime nende headest ja halbadest omadustest.

Õpime kuidas kasvatada uut rida nii,et keegi ei näe seda "koledat" jutti, mida sageli algajate vaipadel on näha.

Kui oled jämedast materjalist heegeldamas esimest korda, siis panen südamele, et kuna tegemist on liigeste jaoks kurnava tegevusega, siis iga üks hindab ise kui palju ta korraga pingutada tohib. Tean omast käest, et hasart on lihtne tulema ja järgmisel päeval on randmed- sõrmed valulikud. Ka villid on võimalikud.

Ja mis veel oluline, kui töötoas ei jõua ajaliselt või füüsiliselt kõiki nippe proovida, siis olen olemas ka muudel aegadel Raplas Nobiina kaupluses ja võib julgelt tulla ka hiljem nö konsultatsiooni.

PS! Kõik minu töötoas osalenud saavad tasuta juurdepääsu minu kogutud vaibamustritele.

Mind võib ka rõõmsasti külla kutsuda, kui väike paras seltskond heegelhimulisi mind kutsub. Soovitatvalt võiks töötoas olla minimaalselt 5 ja maksimaalselt 10 inimest.


Teisipäev, 3. oktoober 2017

Juhhuuuu - tehtud!

29 septembril.... oli siis see lõpupäev. Otsa sai kaks ülitempokat aastat tekstiili eriala õppimist. Töö on kaitstud, hinded väljas, vaid diplomeeritud saan mina alles novembri lõpus. Aga õnnis muudatuste ja uuskulgemise aeg on käes. Enam ei pea ärkama hommikul südamepekseldes,  et mida vaja teha, millel on tähtaeg jne. Ütlen ausalt, see oli suur enese- ja ajaplaneerimise periood.
Nüüd! Esmalt pühendan oma armsa Nobiina järeleaitamisele .... ja seejärel mine tea mis toredad plaanid nüüd lõkkele löövad. Uskumatu,  äkki järgmisel suvel saan korra randagi minna.

Aga tuli selline mõte, et esitlen ja visualiseerin kokkuvõtteks paar virna. Hoiatuseks tulevastele tekstiilikatele, mis ees ootamas on ja ka enda eluhetke märgi maha jätmiseks.

Nii, saame tuttavaks 2 aasta jooksul kokku ostetud raamatuvirnaga. 
Oo kui palju ideid on nendes fikseeritud.


See on uskumatu kuidas olles ise käsitöö ja kooli möllus sees, on ühtäkki sul kõike vaja, raamtuid, materjale, parimaid tööriistu ja masinaid. Aga ausüna, päris palju jäi ka ostmata, ja ega ma ei teagi millal ma neid kõiki nende vääriliselt tarbida suudan. Summat kokku arvutama ei hakka. Igaks juhuks :D!


Ja saame tuttavaks ka õpimappide virnaga. Siit on puudu kopsakas karbitäis värvitud lõngaproove ja paras ports luhta läinud kavandeid ja muid sikerdusi. Siin on vaid korralikult vormistatud õpimapid. Väärtus omaette.



Kui minust sai rõõmus õpilane, siis üheks hurraaks oli loomulikult nö tasuta õpe. Kuid vaatamata tasuta õppe formaadile läheb seda kopikat ikka parasjagu!

Esmaspäev, 25. september 2017

Heegeldatud vaip - hooldamine

Olen jõudnud oma koduste heegeldatud vaipadega ( 2tk) sinnamaale, et olen pidanud mõlemad läbi pesema. Mõlemad nad on suht tillukesed, umbes meetrise läbimõõduga, aga tehtud väga erinevatest materjalidest. Üks heegelnõelaga nr 10 ja tavalisest nö lõigatud kaltsupaelast, aga teine heegelnõelaga nr 12 (nr 15 polnud käepärast võtta) ja sellest ülijämedast Türi Vaiba kaltsupaelast.

6,3 kg jämedat materjali ühes "pallis"

Veendusin selles, mida olin kahtlustanud. Õhemast materjalist tehtud vaipa, mis kaalub 1,6 kg ja on 85 cm läbimõõduga, on pesumasinas täiesti tore ning muretu pesta. Ta on liikuv ja masin saab tuuseldamisega kenasti hakkama.  Hinnanguliselt mahuks masinasse rõõmsasti ära ka 2... 3  sellist vaipa või üks 5-6 kilone heegeldatud vaip.

Murelikuks teeb suht sama läbimõõduga (92 cm9 vaip, aga kuna ta kaalub 3,3 kg ja on oma olemuselt jäik, siis mul hakkas pesumasinast lihtsalt kahju. Panin ta küll masinasse, aga kahjuks samasse asendisse seal ta ka tiirutama jäi... imes sisse kõik vee mis masin andis ja oligi kõik. Olin valves ja hoidsin nö pesumasinal  "kätt", kuniks programmi katkestasin ja vaiba välja tirisin. Huvi pärast kaalusin - vaip kaalus märjana 10+ kg ja ei tilkunud seejuures sugugi.
Viskasin vaiba vanni ja jätkasin pesemisprotseduure käsitsi. Terve päeva!  Abiks oli kempsu kummipump. Muideks ülihea vaibapesu abivahend :D.

Pesin ja puhkasin, pesin ja puhkasin.... ning kui tundus puhtana, siis loputasin ja venitasin ja loputasin ja venitasin.... oi oli raske teine. Minu õnnetuseks olid nädal tagasi veel vihmased ilmad ka. Tirisin vaiba rõdule harjavarrele toolide vahele nõrguma, sest väänamise võimalikkusest oli jäikuse tõttu asi ikka väga kaugel. Paar päeva tilkus rõdul katuse varjus.


Siis saabusid kuivemad päevad ja kolisin vaibakese terrassile õhu ja päikese kätte.



Vahepeal oli ööpäev veel kuuma pliidi kohalgi kuivamas.



Vähene koppand hõngki hakkas ligi tikkuma. Aga päike päästis mu vaiba. Vaip kuivas terve nädala.

Aga analüüsin nüüd edasi. Kui mu vaip oleks olnud heegeldatud sellest jämedast Türi Vaiba materjalist ja  läbimõõduga 1,5 - 2 meetrit, siis kaaluks ta kuivana juba üle 10 kg - märjana 30+ kg. - ülimärjana 40+ kg.  Sellist vaipa saaks pesta vaid kuumal suvepäeval, harjaga nühkides terrassil, või survepesuriga.... Mina oma haigepoolse seljaga vist hakkama ei saaks.

Muidugi on ka keemilise puhastuse variant, aga kui vaip on suur ja jäik ja kaalub palju, siis kahtlustan, et nii kohale viimine kui ka rahakotiga nõu pidamine on suured ettevõtmised.

Kuna tirisin taas koju ühe suure kera seda toredat materjali, siis siinkohal ongi väike mõttekoht - kas alustan suurema vaiba heegeldamist või teen ta korvikesteks ää.

On kuskilt kõrva jäänud, et ega need vaibad ju suurt ei määrdugi. Tuleb vaid tolmuimejaga usin olla ja ongi kõik tip-top. Kindlasti on puhtaid ja korralikke peresid, aga kui majas on lapsed ja kutsad ja ise ka tegus tädi ning ikka lähed üle vaiba mitte ringiga, siis määrdub ikka iga vaip. Vahet pole kas ta on valge või punane või must. Ja vahet pole kas jalad on pestud või mitte :D.

Ja mida ma veel märkasin. Kuna vaip laseb ju tolmu ja mustuse nö endast läbi, siis tõsisem määrdumine kipub tolmuma just vaiba all, sest mustus hõõrdub/võidub vaiba külge. Peale poole jäävad jällegi sellised suuremad kukkuvad mustused, nagu nt šokolaad või maha kukkunud marjamamm.

Ja mida ma veel märkasin. Kerge poole aastaga on vaibale tekkinud väikesed topid. Kuna olin sellet nähtusest kuulnud ka ühelt teiselt heegeldajalt, siis pöörasin sellele just erilist tähelepanu. See on vist väike viide sellele, et konkreetne trikoopael sisaldab mingil määrel sünteetikat. Kuid kui oled liigeseid kurnates valmis teinud sellise suuure iluduse, või sootuks ostnud kalli raha eest, siis siiski tuleb ka selliseks nähtuseks valmis olla.



Pühapäev, 24. september 2017

Viimnepiste.... ehk tikitud pleed

Hakkan vaikselt kooliotsi kokku tõmbama. See nädal läheb minu eluajalukku viimaste pistetega kooli hüvanguks. Hetke seisuga on KÕIK tööd tehtud ja antud luba minna kutseeksamile mis toimub juba vähem kui nädala pärast.

Jätsin meelega ühe suure töö lõpetamise sedasi päris lõppu.... selleks ajaks kui ka kirjalikud tööd peaaegu et valmis, oligi piisavalt energiat ja aega, töö mis keset suve alustatud sai, uhkelt lõpule viia. Olen väsinud sellest, et mitu(sada) tööd ja tegemist on korraga tegemises ja naudin nüüd juba hetki kui pinge langeb. Saaks vaid veel lõputöö kaitsmise selja taha, siis pesen majal ka lõpuks aknad ära :D... ning elu läheb uut-vana-viisi edasi.

Dokumenteerin, et viimase piste kooli lõpu nimel tegin 19 septembril 2017 kuskil kella 23 paiku. Sai teine selline rõõmsalt värviline, lilleline  ja vallatu.

Tööetapid mis ma pleedi kallal tegin olivad ja kulgesid sedamoodi. Sain masinkootud tooriku, mille esmalt vanutasin. Seejärel kavandasin mustri ja koos õpetajatega panime paika värvigamma. Seejärel tikkisin ja tikkisin ja tikkisin .... pärlendasin, ääristasin, kantisin, aurutasin, sikutasin vormi ja jälle aurutasin - saigi valmis!!!


 Piste on lihtne, varspiste, aga uba selles, et teiselt poolt on pleed "puhas". 

 

 No polnud kauneid õlgu käepärast, et pilti teha....  


Pestud triigitud ja sätitud.....  


.... võime alustada teed Olustvere poole.
 

Kui tekkis soov selle pleediga külma peletada, siis Olustvete tekstiilikojast on võimalik see pleed leida ja soetada. Ja tegelikult veel palju ja kauneid pleede ning kindaid, sokke, kätiseid..... jne

Tööd oli palju ja aega kulus kah parasjagu, aga kummaline öelda... ei olnudki kahju oma lapsukest sel korral käest anda. Kas on tekkinud juba leppimine ja harjumine, et nõnda on kombeks... või pigem arvan, et rõõm, et kõik see kaks aastat, päitsed pääs ja poolk käsitöö näppus, kohe läbi saab, teeb teatud tunded tundetuteks.