Tänase nõuandepostitusega toon välja enamlevinumad trikoopaela jätkamise võimalused.
Alustan oma lemmikuga!
Kokku õmblemine. Tean, et paljudele tundub see ehk tüütu ja asjatu sahmimine, sest nii väga tahaks muudkui edasi heegeldada ja..... kus siis aega masinat veel välja tirida..... aga lõppkokkuvõttes hoiab sedasi palju väärtuslikku aega kokku, sest viimistledes tuleb ära peita vaid töö algus ja lõpp! Ja mis veel oluline, jätkamise koht ei jää mitte mingil moel ei näha ega tunda.
1. Asetan paela otsad õige pool vastakuti nagu pildil näha.
2. Õmblen diagonaalis overlokiga läbi.... nagu jätkaks kanti. Võib õmmelda ka tavaõmblusega, kuid overlokkides jääb õmblus elastne.
3. Selline näeb välja peale õmblemist.
4. Tõmban paela sirgu.
5. Ja näha ei ole miskit. Isegi siis, kui pole viitsinud masinal niiti õiget tooni vahetada.
Paela silmamine. Ka see on üsna nähtamatu variant, kuid tuleb kõne alla siis kui ei ole väga pikad paelajupid ja on võimalik kogu pikkus piluaasast läbi tõmmata.
1. Lõikan mõlemisse ühendatavasse paela otsa sälgud.
2. Pistan töö poolse paela otsa läbi ühendatava paela aasa.
3. Tõmban ühendatava paela terves ulatuses läbi töö poolse paela aasa.
4. Tõmban paela pingule ja ongi valmis.
Sõlme tegemine. Sageli peaaegu ainus võimalus, kuid minuarust üsna tüütu, sest iga sõlmega kaasneb kaks vallatut paelaotsa mis on vaja turvaliselt töösse ära peita. Ja mida jämedam pael, seda kohmakam tuleb sõlmekoht. Ja mida rohkem on paelal jätkukohti, seda rohkem on vaja viimistluse käigus otsi peita. Üks hullult tüütu ja aeganõudev töö. Muidugi oleneb ka natuke tootest ja disainist.
Kindlasti ei tohi paelale jätta neid tehases tehtud sõlmi mis on tõmmatud küll ülitugevalt kokku aga on niiiiii otsapelased.
Kõige turvalisem on hobserauasõlm e. meremehesõlm. See ei anna järele. Kui kasutada jätkamiseks sõlme tegemist, siis soovitan jätta võimalikult pikad otsad, et oleks mugav neid peita.
Alustan oma lemmikuga!
Kokku õmblemine. Tean, et paljudele tundub see ehk tüütu ja asjatu sahmimine, sest nii väga tahaks muudkui edasi heegeldada ja..... kus siis aega masinat veel välja tirida..... aga lõppkokkuvõttes hoiab sedasi palju väärtuslikku aega kokku, sest viimistledes tuleb ära peita vaid töö algus ja lõpp! Ja mis veel oluline, jätkamise koht ei jää mitte mingil moel ei näha ega tunda.
1. Asetan paela otsad õige pool vastakuti nagu pildil näha.
2. Õmblen diagonaalis overlokiga läbi.... nagu jätkaks kanti. Võib õmmelda ka tavaõmblusega, kuid overlokkides jääb õmblus elastne.
3. Selline näeb välja peale õmblemist.
4. Tõmban paela sirgu.
5. Ja näha ei ole miskit. Isegi siis, kui pole viitsinud masinal niiti õiget tooni vahetada.
Paela silmamine. Ka see on üsna nähtamatu variant, kuid tuleb kõne alla siis kui ei ole väga pikad paelajupid ja on võimalik kogu pikkus piluaasast läbi tõmmata.
1. Lõikan mõlemisse ühendatavasse paela otsa sälgud.
2. Pistan töö poolse paela otsa läbi ühendatava paela aasa.
3. Tõmban ühendatava paela terves ulatuses läbi töö poolse paela aasa.
4. Tõmban paela pingule ja ongi valmis.
Sõlme tegemine. Sageli peaaegu ainus võimalus, kuid minuarust üsna tüütu, sest iga sõlmega kaasneb kaks vallatut paelaotsa mis on vaja turvaliselt töösse ära peita. Ja mida jämedam pael, seda kohmakam tuleb sõlmekoht. Ja mida rohkem on paelal jätkukohti, seda rohkem on vaja viimistluse käigus otsi peita. Üks hullult tüütu ja aeganõudev töö. Muidugi oleneb ka natuke tootest ja disainist.
Kindlasti ei tohi paelale jätta neid tehases tehtud sõlmi mis on tõmmatud küll ülitugevalt kokku aga on niiiiii otsapelased.
Iga üks leiab ise oma lemmiku!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar