Imeilus Poola

Minu ülitempokast nädalasest puhkusereisist on juba üle nädala möödas. Paljud imestavad, et vaid nädal ja puhkus.... aga olen südamest õnnelik, et ma selle nädalagi leidsin, et eemalduda kohustustest.

Enamasti seondub paljudele Poolaga odav hilbumajandus ja turukad ning ohud kiirteel. Aga meie sõidu sihiks oli vana Ida Preisimaa ja olen nüüd pungil täis kultuuriajalugu, imelist Preisimaa loodust koos oma järvede ja merega ning fantastilise arhidektuuriga. Ma ei hakka siinkohal rääkima ei Poola ajaloost ega esitle linnade ja kirikute pilte vaid postitan  mõned pildid mis on lihtsalt emotsioonid.

Erilised tänud giidile Enriko Talvistule kes nii mõnegi tõsise loo oskab kuulajateni tuua läbi huumoriprisma. 

Jutu asmel imepisike kogus minu reisifotovarasalvest. 

Esimene tudupeatuspaik Elk, Hotell Horeka siseõue hommikune leid.

Kuulasime orelikontserti kuulsas Swieta Lipca (Püha Pärna) jesuiitide kloostris, mis on  Poola barokkarhitektuuri üks silmapaistvamaid meistriteoseid. 

Õhtune jalutuskäik Toruni linnas Visla jõe kaldal

Toruni piparkoogitüdruk

Üks vähesid käsitööga seonduvaid vaateaknaid, kuna oli õhtune aeg siis sisse me sinna ei saanud. 

Küll aga järgmisel hommikul leidsime kaks tavalist paela ja käsitöövidina poodi, kus oli väga tavaline Poola päritolu kaup.

Oo ja kus oli kommipood... neid siiruviirulisi komme rulliti ja tehti seal samas kohapeal.

Poiss Warssawi vanalinnas

Üks paljudest Chopini pinkidest. Oleks tahtnud rohkem aega, et nautida seda muusikat.... vajutad nuppu, istud pingile ja pink hakkabki kui imeväel mängima imeilusat Chopaini.

Viimase toredusena Poolamaal külastasime õhtust Vigri järve ja selle poolsaarel asuvat munkade ordukloostrit.

Suvi libiseb käest....

On see tõesti nii?
Alles oli suur rõõm, et kevad ja ilusad ilmad panid aias möllama ja rõdul sai iga võimaliku hetke veedetud näputööd tehes ja nautides päikesesoojust. Kuid tundub, et vanker  veereb aina kiiremini (loodame et mitte allamäge ja kui jah, siis vaid selleks et hoogu saada ülesmäge minemiseks) ja paanikakontor on avatud 24/7. Ka ilm ei soosi suvetunnet.

Tööd on palju nii kodus kui tööga seotult....

... ja kui seda kooli ei oleks :D, aga luban, et pean vastu. Kui nüüd augusti lõpusessiks ei jõua kõike koolitöid tehtud, siis pean olema septembris tubli jne.

Aga võtsin vastu otsuse, et paar nädalat kulgen süüdimatult sihitult. Raske on, sest kohustused vasardavad otse kuklas. Ja püüdest mitte olla kooli lainel  siis tõestan, et ma ikka puhkan ka, vähemalt üritan.

Kui juunis ja juulis on olnud vaid kohustuslikud käimised ja alati seotud tööga või mida iganes , siis augustis lihtsalt tegin 2,5 päeva Lõuna-Eestisse. Mulle tundub, et  olen jõudnud ebanormaalsuse lävele, sest mul oli tobe ja kasutu tunne hetkedel kui ma nö ei teinud kooli asju või töö asju. Ma lihtsalt olin ja hõljusin ajas. MA EI OSKA enam PUHATA!!! Lootus on vaid, et kuna ma seda enesele tunnistan, siis ehk ei ole veel lootusetu. Ma ei lasku hetkel materiaalsesse maailma, kuid elades praeguses ühiskonnas tunnen, et vaimne heaolu on nii mõnestki vaatenurgast vaadatuna tugevalt seotud materiaalsusega. Seda enam kui oled oma rahakotiga sidunud oma ettevõtte ja läbi selle kohustused riigi ja oma töötajate ees.

Eestis on palju ilusaid ja huvitavaid kohti ja kui ei käis siis ei teagi. Ja saingi mina teada, et selline koht kust on on pärit tegelaskuju Marge Munnamäggi, ongi olemas. Siin ta on! Sänna Kultuurimõis, kus elab paar peret kogukonnana ja on toimiv Leiutajate Külakool.

http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/leiutajate-kulakool/

Sänna Kultuurimõisa majaesine.

Enne kui me majale e imeilusale puitmõisale lähenesime, käisime ära Sänna Taevarajal. Teen nüüd väikese copy-paste Sänna Kultuurimõisa kodulehelt:

Sänna Taevarada on matkarada, kuhu on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard (1 mm = 1000 km või 1 m = 1 milj. km). Päike ja neli esimest planeeti paiknevad Sänna mõisa vahetus läheduses,  järgmised planeedid asuvad  Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel.
Matkarajal liikudes on võimalik saada aimu meie planeedi suurusest/väiksusest, valguse kiiruse suurusest/väiksusest, näha mateeria ja tühjuse vahekorda kosmoses, saada teaduslikku laadi infot planeetide ja Päikese kohta ning saada aimu Sänna piirkonna kultuuripärandist.

Sea lon päike

 Kuna uksel oli lahkelt avatud olemise luba, siis astusime tuppa, võtsime ära jalanõud nagu ikka külas tuppa minnes kombeks ja leidsime endid müstilisest raamatukogust. Natuke harjunud keskonnaga astusime aga edasi. Ja raamatutele järgnes köögike ja siis toake ja siis veel üks toake.... Ja toas laual olid käsitöökommid ja hinnakiri ja  rahapurk ja veel kaupa ja makseterminal ja... uskumatu ausus ja usaldus. Respekt.

 Tundes end siiski võõras kohas kuidagi kohmetult, tilistasime laual olevat kella ja kostusidki sammud mööda puittreppi ja saabus perenaine, kes lahkelt tegi meile ka kolm tassi kohvi sojapiimavahuga - hea maitseelamus. Lapsed sõid käsitööjäätist kus väidetavalt ei olnud sisalduses suhkrut ning maises samuti hästi.

Järgmine peatus oli RMK Rähni Looduskeskus... lahke pererahvas, kenad ruumid, imelised loodusfotod seinal, isegi kino näidati, aga mis peamine: metsapeatust sai:

 ... Rõuge....

... Hinni Kanjon...

...Rõuge Muinastalu...

... ja veel siia-sinna ...

... ja vesioinaid nägime ka...

Leia pildilt kaks oinast!

Ka terve järgmise nädala olen eemal kodust, ehk siis püüan PUHATA. Ei võta kaasa arvutit... internet  pole samuti iga kell kättesaadav, heal juhul õhtuti hotellis ja siis suhtlen vaid kodustega..  Püüan välja lülituda ja nautida kohti kus pole varem käinud! Seda on mul lihtne öelda, sest Eestist väljas olen saanud käia naeruväärselt vähe, aga kuniks elu ja loodame et ka võimalusti, siis püüan seda viga parandada.  Kuhu täpsemalt, sellest järgmisel korral.

Nõiduslik NAISTEPUNA

Minu poole kuu väike uurimusprojekt toimus naistepunaga. No ei andnud mitte rahu minu esimene värvimine, kus suuresti oodatud ilusa punakaspruuni asemel tuli potist eimidagiütlev hale lõng mida vaatamata erinevatele pildistamisproovidele siiski näis punakaspruunina :D

Naistepunaõisikud puhastatud ja kusjuures läbisid ka päästeoperatsiooni mille käigus mu tütreke päästis kõikvõimalikke putukaid-mutukaid, ehk siis nii mõnigi elusolend sai maalt hää linnaelu peale.

Naistepuna hakkas oma punet eritama juba külmas vees leos olles.

Ja selline tõmmu tõmmis sai õisikuid keetes.

Ja sellised said esimese värvimise lõngad, milledes olin ikka vääääääga pettunud. Olgu rõhutatud, et see oli minu elu esimene peaaegu, et isiklik taimedega lõnga värvimine ja kuna ootused olid suured, siis pettumus sellevõrra veelgi ....  mõtestan selle mõtte lahti mõni rida all pool.

no on ju punaka jumega kavalpead.... originaalis-naturaalis jällegi täiesti lõnsed haledikud .... ehks iis korraga värvitud valge ja hall lõng.

Tõdemus, eks lönga koguse suhtes jäi värvaine konsentratsioon ikka täiesti lahjaks.

Ja nüüd siis kokkuvõtlikult erinevad tulemused ja tegemised valge lõngaga:

NB! nr 2 on rohekas ja nr 4 samuti! No on ikka naistePUNA

• 1.       Kui keetsin esimest naistepuna keedust (1600g õitsvaid öisikuid päikseliselt aasalt), siis viskasin koos droogiga potti ka jupikese valget lõnga. No uudishimu ei andnud kannatust. Järgmisel hommikul kui löngajupi välja otsisin, siis oli rööm suur-suur, niiiiii ilus pruun, kergelt aimatava punaka-lillaka varjundiga

• 2.       Ametlikuks ootusküllaseks lõnga värvimiseks sai taimeollus välja kurnatud ja potti sulpsas koos peitsiga 260 g valget villast lõnga. Sai värvitud kõik reeglite ja nõuete kohaselt, peitsitud Maarjaga….  Aga pettumuseks tuli selline ilus-kole kirjutmoodi helehallikaskollakasrohekasbeež, mis pildile tahtis vägagi punakana jääda :D, ikkagi Naistepuna.

• 3.       Nädal hiljem sai põllult organiseeritud uus kogus naistepuna õisikuid, selleks korraks hakkasid nemad küll juba ära õitsenud olema, aga ikkagi ei jätnud ma jonni. Õisikuid sai  topeltkogus. Kui keetsin droogi, siis lisasin sinna uudishimust sekka ka valge villase lõngajupi ja polüamiidisisaldusega sokilõngajupi. Ja rõõm oli jälle tore, sest sain taas ilusad pruunid lõngad, eriti veel see sokilõng!

• 4.       Lootus laes, kurnasin taimeolluse välja, õmblesin marlist kotikesed, toppisin droogi kottidesse, panin oma hiigelsuure poti jälle tulele. Kuna lõng oli juba saanud peitsi eelmisel värvimisel, siis ma seda sel korral peitsi ei lisanud, vaid potti läks 4 marlikotitäit naistepunaõisikuid ja nädal tagasi naistepunaga värvitud lõng. Keetsin reeglitekohaselt… jätsin hommikuni pliidile potti koos õisikukottidega seisma ja tulemuseks mitte küll pruun, aga pruunikas oliiviroheline. Lõng jäi jätkuvalt värvilt ebaühtlane, aga sel korral oli punakaspruuni hõngu ikka natuke manu jäänud ja värvi tugevusaste tunduvalt tugevam.

• 5.       Kuna ajaga on kitsas käes ja iga kell oma rõõmsate tahtmistega tegeleda ei saa, siis jäi mul see naistepunakeeduleem nädalaks potti seisma. Tuli selline rõõmus eluline kiht pinnale, aga otsustasin siiski teha veel ühe värvimise. Teise keedusesse läks jälle valge lõng, aga sedapuhku koos vaskvitrioli peitsiga. Värvileeme sisse sel korral pikaks seisma ei jätnud aga sain oliivi poole teel ilusa sõdurisineli rohelise.

Ja mis ma nüüd siis kostan. Võin vaid öelda, et kõik mis potist tuleb on täis üllatusi ja kui ma nüüd järgmine kord köike täpselt samamoodi teeks, siis on tulemused kindlasti sootuks teised :D , aga väikese suuna ja teeviida sain ikka kätte.

Kogemused.... kogemused.... kogemused.... neid on vaja!