Lihtsalt eelmisesse aastasse jääb lisaks hullupöörasele õppimisele ka imelisi hetki rabas. No oleme sellised imelikud koos mehega, et kui tahtmine tuleb, siis läheme rappa.
2016 aasta algas vingete külmakraadidega. Kui tavaliselt aasta esimestel päevadel lihtsalt lastakse nö leiba luusse, käiakse külast külasse ja hoitakse väljaveninud magu vormis, siis meie läksime 2 jaanuaril Endla raba ilu nautima.Oli päike ja väga külm.
Talvine raba on imeline!
Meie ingel!
Ja näe mändki tutvustab end!
Enne aasta lõppu leidsime Loosalu raba.... käisime seal lausa kaks korda jutti. Kuna tegemist on rabaga kus ei ole nö "ringtee" vaid vaja päris pikk matk teha, et ühest otsast teise jõuda, siis esimene retk oli Paluküla poolt üle Hiiemäe lähenedes. Ja teisel korral tulime Lelle poolt , ehk siis natuke ametlikumalt poolt. Esimene kord jäime liialt õhtu peale ja pimedus ning külm ajasid meid rabast välja. Teisel korral , see oli 29 detsembril, oli jällegi laudteel selline libedus, et kuku p....i. Elamustrenn omaette.
Ilm oli sompus..... vesine... libe....
......aga ikka ilus ja nauditav.
Minna ujuma või mitte?
Ja vaatamata südatalvele, on rabas värve.
Rabaaasta 2017 sai avatud 22 jaanuaril Mukri rabaga. Tõeliselt ilus ja nauditav. Võimalus liikuda peaaegu , et ringselt ja täiesti jõukohane lihtsalt väikeseks jalutuskäiguks. Õues oli piisavalt krõbedust, nii et rabajärvekesed olid jää all, ning julgemad proovisid ka liugu lasta.
Ilus, hooldatud, turvaline tee.
Raba täis järvekesi.
Ja ikka on rabas ka värvi.
Väike ilmaime jalutas 22 jaanuaril mööda rabateed. Tasa ja targu, aga siiski liikus.
Siinkohal tuleb mul meelde ka 2016 aasta vastlapäeva aegne õhtune jalutuskäik, kus aitasime teepealt minema natuke sassi läinud kärnkonna.
.... kliimasoojenemine... ?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar