Suvine tutvus lauatelgedega.

 Kiire... kiire...

Ma ikka mõtlen kui juba üles mäge rühkides (nii arvan mina) on hull kiirus peal, et mis siis veel saab kui üks päev kolinal allamäge peaks minema hakkama.... Paadunud optimist... ikka edasi, ikka edasi, ei sammukestki tagasi.

Niisiis veel üks võlas teema. Nimelt kevad-suvine ülesanne oli veel kududa lauatelgedel läbivillane sall. Loomulikult ikka koolikohustus. Aga tunnistan ausalt, et kui suured teljed tundusid mulle kuidagi võõrad ja suured ja kohmakad, siis lauateljad sobindusid minuga kuidagi paremini. Nii et kui ühel päeval peaksid minu koju teljed kolima, siis lauateljed võiksid nemad olla küll. Nendega saab manööverdada toast tuppa , kuid vaatamata oma väiksusele, saab hirmus imelisi asju teha.

Aga ajanappusest soosituna ja koolitelgi piinates sai valmis hall sall hallide triipudega.

Kahjuks polnud ühtegi modellist kaela kuskilt võtta ja hetkel pole enam ka salli kuskilt võtta, sest sall on juba kooli valdustes ja teenib au ja kiitust koolile :D

 

Viimasel pildil  on näha kõik kolm salli erinevas halli värvi rikkuses. Kõigil üks ja sama lõim, vaid koelõng erinev. Lihtsalt öeldes - ühe telje lapsed. Toredad said!