Jätsin meelega ühe suure töö lõpetamise sedasi päris lõppu.... selleks ajaks kui ka kirjalikud tööd peaaegu et valmis, oligi piisavalt energiat ja aega, töö mis keset suve alustatud sai, uhkelt lõpule viia. Olen väsinud sellest, et mitu(sada) tööd ja tegemist on korraga tegemises ja naudin nüüd juba hetki kui pinge langeb. Saaks vaid veel lõputöö kaitsmise selja taha, siis pesen majal ka lõpuks aknad ära :D... ning elu läheb uut-vana-viisi edasi.
Dokumenteerin, et viimase piste kooli lõpu nimel tegin 19 septembril 2017 kuskil kella 23 paiku. Sai teine selline rõõmsalt värviline, lilleline ja vallatu.
Tööetapid mis ma pleedi kallal tegin olivad ja kulgesid sedamoodi. Sain masinkootud tooriku, mille esmalt vanutasin. Seejärel kavandasin mustri ja koos õpetajatega panime paika värvigamma. Seejärel tikkisin ja tikkisin ja tikkisin .... pärlendasin, ääristasin, kantisin, aurutasin, sikutasin vormi ja jälle aurutasin - saigi valmis!!!
Piste on lihtne, varspiste, aga uba selles, et teiselt poolt on pleed "puhas".
No polnud kauneid õlgu käepärast, et pilti teha....
Pestud triigitud ja sätitud.....
.... võime alustada teed Olustvere poole.
Kui tekkis soov selle pleediga külma peletada, siis Olustvete tekstiilikojast on võimalik see pleed leida ja soetada. Ja tegelikult veel palju ja kauneid pleede ning kindaid, sokke, kätiseid..... jne
Tööd oli palju ja aega kulus kah parasjagu, aga kummaline öelda... ei olnudki kahju oma lapsukest sel korral käest anda. Kas on tekkinud juba leppimine ja harjumine, et nõnda on kombeks... või pigem arvan, et rõõm, et kõik see kaks aastat, päitsed pääs ja poolk käsitöö näppus, kohe läbi saab, teeb teatud tunded tundetuteks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar