Nõiduslik NAISTEPUNA

Minu poole kuu väike uurimusprojekt toimus naistepunaga. No ei andnud mitte rahu minu esimene värvimine, kus suuresti oodatud ilusa punakaspruuni asemel tuli potist eimidagiütlev hale lõng mida vaatamata erinevatele pildistamisproovidele siiski näis punakaspruunina :D

Naistepunaõisikud puhastatud ja kusjuures läbisid ka päästeoperatsiooni mille käigus mu tütreke päästis kõikvõimalikke putukaid-mutukaid, ehk siis nii mõnigi elusolend sai maalt hää linnaelu peale.

Naistepuna hakkas oma punet eritama juba külmas vees leos olles.

Ja selline tõmmu tõmmis sai õisikuid keetes.

Ja sellised said esimese värvimise lõngad, milledes olin ikka vääääääga pettunud. Olgu rõhutatud, et see oli minu elu esimene peaaegu, et isiklik taimedega lõnga värvimine ja kuna ootused olid suured, siis pettumus sellevõrra veelgi ....  mõtestan selle mõtte lahti mõni rida all pool.

no on ju punaka jumega kavalpead.... originaalis-naturaalis jällegi täiesti lõnsed haledikud .... ehks iis korraga värvitud valge ja hall lõng.

Tõdemus, eks lönga koguse suhtes jäi värvaine konsentratsioon ikka täiesti lahjaks.

Ja nüüd siis kokkuvõtlikult erinevad tulemused ja tegemised valge lõngaga:

NB! nr 2 on rohekas ja nr 4 samuti! No on ikka naistePUNA

• 1.       Kui keetsin esimest naistepuna keedust (1600g õitsvaid öisikuid päikseliselt aasalt), siis viskasin koos droogiga potti ka jupikese valget lõnga. No uudishimu ei andnud kannatust. Järgmisel hommikul kui löngajupi välja otsisin, siis oli rööm suur-suur, niiiiii ilus pruun, kergelt aimatava punaka-lillaka varjundiga

• 2.       Ametlikuks ootusküllaseks lõnga värvimiseks sai taimeollus välja kurnatud ja potti sulpsas koos peitsiga 260 g valget villast lõnga. Sai värvitud kõik reeglite ja nõuete kohaselt, peitsitud Maarjaga….  Aga pettumuseks tuli selline ilus-kole kirjutmoodi helehallikaskollakasrohekasbeež, mis pildile tahtis vägagi punakana jääda :D, ikkagi Naistepuna.

• 3.       Nädal hiljem sai põllult organiseeritud uus kogus naistepuna õisikuid, selleks korraks hakkasid nemad küll juba ära õitsenud olema, aga ikkagi ei jätnud ma jonni. Õisikuid sai  topeltkogus. Kui keetsin droogi, siis lisasin sinna uudishimust sekka ka valge villase lõngajupi ja polüamiidisisaldusega sokilõngajupi. Ja rõõm oli jälle tore, sest sain taas ilusad pruunid lõngad, eriti veel see sokilõng!

• 4.       Lootus laes, kurnasin taimeolluse välja, õmblesin marlist kotikesed, toppisin droogi kottidesse, panin oma hiigelsuure poti jälle tulele. Kuna lõng oli juba saanud peitsi eelmisel värvimisel, siis ma seda sel korral peitsi ei lisanud, vaid potti läks 4 marlikotitäit naistepunaõisikuid ja nädal tagasi naistepunaga värvitud lõng. Keetsin reeglitekohaselt… jätsin hommikuni pliidile potti koos õisikukottidega seisma ja tulemuseks mitte küll pruun, aga pruunikas oliiviroheline. Lõng jäi jätkuvalt värvilt ebaühtlane, aga sel korral oli punakaspruuni hõngu ikka natuke manu jäänud ja värvi tugevusaste tunduvalt tugevam.

• 5.       Kuna ajaga on kitsas käes ja iga kell oma rõõmsate tahtmistega tegeleda ei saa, siis jäi mul see naistepunakeeduleem nädalaks potti seisma. Tuli selline rõõmus eluline kiht pinnale, aga otsustasin siiski teha veel ühe värvimise. Teise keedusesse läks jälle valge lõng, aga sedapuhku koos vaskvitrioli peitsiga. Värvileeme sisse sel korral pikaks seisma ei jätnud aga sain oliivi poole teel ilusa sõdurisineli rohelise.

Ja mis ma nüüd siis kostan. Võin vaid öelda, et kõik mis potist tuleb on täis üllatusi ja kui ma nüüd järgmine kord köike täpselt samamoodi teeks, siis on tulemused kindlasti sootuks teised :D , aga väikese suuna ja teeviida sain ikka kätte.

Kogemused.... kogemused.... kogemused.... neid on vaja!

Nõiaköök - taimedega lõnga värvimine

Mul hakkab juba vaikselt hirm..... meeletu tempoga ründavad mind erinevad nakkused. Õnneks on tegemist positiivsete nakkustega, kuid murelikuks teeb see, et selleks et tegeleda meelepärasega, peab millestki loobuma.

Viimase nädala nakkusest siis.  Sai tehtud esimesed iseseisvad katsetused taimedega värvimisel. Viis aastat tagasi sai käidud Palupõhja Looduskoolis koolitusel, kus toreda Airi Gailiti juhendamisel naised poole ööni ümber padade madistasid ja kolme sisuka päeva tulemusena sai palju erinevaid toone ja teadmisi. Siis nüüd sai podistatud täiesti iseseisvalt palju toredaid lõngu.

Tegevus vältas läbi kome päeva!

1. PÄEV
Sai käidud maal naistepuna põlla pääl, osjametsas ja kopli veerest korjatud rammusat maltsa, koduaiast jällegi  tomativõrseid ja lehti ning lupiine. Kõik hakitud ja vihmavette likku.
Muist keetsin samal õhtul ära, muist jäi järgmiseks päevaks, sest pliitidel on ka oma väikesed võimekulised piirangud.... Olgu mainitud, et töös oli nii puupliit kui ka elektrikas.

2. PÄEV
Peanõiale (mulle) tuli appi abinõid Amy (ta ise tembeldas end abinõiaks). Ja läkski usinaks lõngade pesemiseks, peitsimiseks ja igatepidi vaaritamiseks. Pliidid said sõna otseses mõttes tuld. Ja tulemused olid ettearvamatult toredad. Kui vahid potti ja ootad ja vaatad, et no ei miskit erilist... ja siis kui aeg käes oli lõng värviveest välja tõsta, siis kauni suveilmaga lõid eranditult kõik särama ja üllatasid meid. Võrratu. Nüüd tuli vaid ihar soov saada omale isiklik hirmus suur pott, sest 10 liitrine on ikka tilluke. Laenu peal sain kasutusse ka ühe vägeva töövahendi:

poti mahtu ei oska öelda, kuid varandust hetkel sees u 17...18 liitrit

Õhtuks oli muist lõngu kuivamas, muist jäi ööseks veel värvivette tõmblema ja lupiinileovesi ja lõngad ootasid järgmist päeva, et potti sulpsata.

3. PÄEV
Tulemuste nägemise päev. Ülimalt nauditav.

malts, osi, malts, naistepuna, naistepuna, tomat, lupiin 3*

Ei saa ütlemata jätta, et üllataja oli malts, lihtne korjata, ainult tükeldamise vaev ja nii särav kollane.
Olgu veel öeldud, et hetke värvimised olen teinud vaid maarjajää peitsiga. Aga katsetused jätkuvad.

Täna sai kuivama kirsiokstega värvitud lõng ja naistepunaga värvitud lõnga tahan uuesti naistepunaõisikutega üle värvida, sest soovin tugevamat punakaspruuni tooni! Sellest teen peagi väikese reportaaži.

Olgu siinkohal tänatud vahva abinõid Amy ja kõiksugu kirjandus, vahet pole kes millist raamatut kiidab või laidab, kuid kui oled alles avastamas loodusvärvide maailma, siis lugemist oli nii siit kui sealt ning internetistki. Omad järeldused tuleb teha ikka kogemuste põhjal. Ja karta pole miskit. Äge!!!

MALTS RUULIB!!!

Kihnu vardakott

Kui me koolis rõõmsasti nimetasime enda kursust kotikursuseks , sest me teeme igas tehnikas kõiksugu erinevaid kotikesi, siis vot see kott on küll asjalik ja kindlasti hakkab minuga koos ringi kulgema.

Toredaid peenelillelisi kangakesi sain küla pealt (tänud ja lehvitused Kristale), voodrikanga kaltsukast, kokku õmblesin koolis ja tutitasin kodus.

Kellel himu õige retsepti järgi endale Kihnu vardakott teha, siis õpetuse leiad meie toreda õpetaja Ingridi raamatust:
 https://www.rahvaraamat.ee/p/noppeid-kihnu-n%C3%A4put%C3%B6%C3%B6st/44537/et?isbn=9789985996454

Hullult mõnud oli üle pikkade aastate õmblemiselainele saada..... veel on tehtud kaks seelikut... ikka krousides ja satsitades, aga nendest mõni järgmine kord.

Sokitriibutamine kooli moodi

Sokid on ühed toredad ja tarvilikud tegelased. Eriti mulle, kelle jalad tahavad ka suvisel ajal põrandaal tatsumiseks sooja villasahinat jalga ja vahel ei ole liiast ka suss+sokk.

Olen läbi aegade teinud päris palju sokke, sest meeshingel vaja maatööde juures kummikute sisse ja lastele ja endale. Viimasel ajal olen päris tugevalt küll kaasaegse sokilõnga (75 % villa + 25% polüamiidi) usku, sest meie kiires elutempos, kus peame hindama oma aja väärtust, on minu arvates sellisel lõngal kindlalt oma koht, sest kududes valmivad ühed imelised sokid, samas on nende eluiga kordades pikem ja nõelumisele (kui kandja  seda veel tarvilikuks peab ) ei pea niipea mõtlema. Lisaks kulumiskindlusele on sokilõngad ka masinpestavad, mis teeb sokilõngast  valmistatud jalasoojad ka mugavpestavateks. 

Sokki olen läbi aegade teinud ikka klassikaliselt, kand on saksa oma ja varvas sujuvalt siit-sealt kokku. Aga paar aastat tagasi proovisin ära ka varbast kudumise. See on tore eriti sel puhul kui lõngavarud on kõik arvel ja  kui pole teada palju lõnga jagub, siis lihtsalt tulevad seda-pikad sääred kui lõnga on....

 Kes uudishimutsevad, et kuidas teha varbast alustades sokki , siis siit blogist saab õpetust..... http://linnaliina.wordpress.com/.../kuidas-liina-juures.../

 Aga nüüd siis kõikse värskemate ja tähtsamate sokkide juurde. Tänu koolikohustusele valmisid ka mitme lõngaga mustrisse kootud sokid. Täiesti kuulikindlad nemad ei saanud ja aluseks ei ole võetud ka miskit rahvuslikku, aga kavandatud ja lõngad said kõik valitud ikka ise. Tuli ette harutamist ja mõtlemist, kuigi tööprotsessi ma peaaegu et nautisin, siis sellegi poolest julgen tunnistada, et see ei ole täitsa minu teema. See-eest on mul nüüd oskus hinnata kirikudumite töörohkust ja vilumuse vajadust. Ja laatadel... turgudel... ja ka siinsamas internetis... oskan näha kvaliteedi ja hinna suhet. No on ikka tema paigast ära küll. Ei taha seda keerulist teemat siin lahata, aga ütlen seda küll...
.... ärge müüge oma kvaliteetseid ja imelisi näputöid olematute hindadega...

Aga pildimaterjal ikka ka! NB! Sokid said ühesuurused :D

Kui nüüd tundub, et sellised jämejala sokid on siis on nägemisega kõik korras. Mul ongi selline kõrge jalg ja et sokk ikka jalga tuleks, siis köhnade sokkidega ei ole mul miskit peale hakata. 

Kus mina nemad nüüd aga jalga panen... no vaatame, äkki saan kunagi kamina ja kiiktooli....


 MMFQVWIZ

Nunovildiromantika e vilditud randmesoojendajad.

Uskumatu.... ja mai kuu jäigi vahele. Päevad on täis tegemisi, kuid kaunis öine magamine on mulle olulisem kui kohustused arvuti ees. Aed, töö, koolitöö, puhkamine.... lõputu kastmine, sest kõik kuivab ja ilmataat mitte ei taha vihma meile saata.

Aga kuna kohe-kohe on taas kool, siis teen kiire postituse, mille pühendan viltimisele.
Viltimisega puutusin kokku esimest korda selle aasta alguses. Esmalt Nobiina töötoas sai Ene Mihkelsoo kogenud käe all viditud sussid mis hetkel on mu armsaimad ja elu nunnumad toasussid. Seejärel jätkusid koolitunnid viltimise lainel... nii kuiva kui märga ja hetkel julgen väita, et ma armastan viltida ja see oskus oli tarvilik.

Koolitööna, mida julgen ka näidata ja tootena ehk ka edasi arendada, on nunovilditud kätised.
Esmalt oli mul reaktsoon, kui silmasin neid vilditud ribasid, et milleks neid küll vaja on, kuid siiski: nt. kui mantli varrukad on lühikesed, siis romantilised kätised on ülimalt ägedad ju.... või siis kontoripreilidele, kellel on randmemured ja soovivad jahedas kontoris randmed soojas hoida , siis see on ju tõeliselt armas kui kontoripluusi varrukas lõpeb sellise kaunidusega... ja siis veel variant, et lihtsalt olla romantiline ja stiilne!

Olen rahul, kuid mis koolis öeldakse.... seda saab peagi kuulda! Pöidlad pihku.

Järgmine kord juba aiast.... või õmblemisest.... või sokkidest......  või vaatame mida kuuseis soosib!

Minu esimene vaip

Minu esimese vaiba saamislugu on ajas päris pikk. Põhisüüdlaseks ikka kool.... aga selle üle on mul vaid suurim heameel, et läbi sundimise saavad teoks asjad mis muidu minu ellu pole mahtunud.

Ütlen ausalt, ma ei onud varem kangastelgedega rohkem kokku puutunud kui vaid mõned korrad nõjatunud ja silitanud täiesti tundmatuid telgi. Aga nüüd julgen öelda, et kui ühel päeval on vaja telgedele läheneda siis väikese kirjandusliku kaasabiga peaksin üsna ise hakkama saama. Aitäh Innale!

Kuidas siis koolis võhiku vaibategu teoks sai.
Esmalt läbi mitme sessi pusisin kavanditega. Julgen ausalt öelda, et vaibakavandid on päris rõõmsalt teostatavad, sest ei vaja otsesle erilist kunstiandi ja saab triibutatud ka paberilõikuri ja värviliste paberite abil. See oli päris tore töö!

Läksid sessid... valmis kavand... leidsin materjalid (läksin lihtsama valiku teed ja ostsin materjali Türi Vaibast) ning saabus proovikudumiste aeg.

Nutsukene koosneb 15 väikesest vaibakesest ja kuskil seal on ka minu oma.

Minu nukuvaibakesed, üks on labane ja teine toimne nii nagu ülesanne ette anti :D

Aga päris vaip iseenest sai ruttu valmis. Kuna mul endal telgi ei ole ja küla peale ei tahtnud ka minna lunima, siis otsustasin kududa koolis. Ja sellest oli kindlalt abi, sest õppisin rohkem kui oleksin kudunud juba valmissätitud telgede taga. Nimelt minu vaibakool on saanud ka lõime rakendamise kogemuse. Täpsemalt siis, üks päev rakendasime (meil oli Amyga kahene "ekipaaz") ja teise päeva kudusin ja kolmanda päeva värsekel hommikul sai vaibakene maha võetud.

Selline tema siis sai. Natuke on vigureid ka sees... kitsam ... samas pikem kui planeeritud oli, aga asi  mille üle olen väga rahul on see, et vaiba laius on läbi vaiba ühtlane ja näpp ei lähe ka läbi.
Väga tahaks vaipa jätta terrassile, aga samas sutsukene kahju ka teda ilmataadi kord vesise kord päiselise tuju meelevalda.... samas on see koht kus saan nautida kohvi ja tundub, et paljud koolitöödki hakkavad valmima sii istudes, sest neid ikka jagub suveks.... siis äkki ongi tema koht siin terrassil.

Nädala pärast võtan vaiba kaenlasse ja näitan õpetajale ette, vaatame mis kostetakse.

Istun hetkelgi siin ja kirjutan... ning kohe lähen aeda müttama. Ilm ilus, lind laulab..... Napsan vaid väikse võileivakese ja sõõmu kohvi.

Tallinna kilu, Kolu muna ja Nooruse murulauk.

Esimene valmis asi!

Tundub, et kuna hetkel napsab kogu mu aja ja meele kool koos oma toredate tegemistega, siis esmane soov ongi mul sealsed saavutused kirja panna . Hetke saavutused muidugi on pungile toodetud kummutisahtel, mis on täis kaustu ja  kõikvõimalikke tööproove, kavandeid, untsu läinud jupatseid, mterjale , töövahendeid jne....  Samuti olen vallutanud oma poolikute tootmisprotsesside hoiustamisega magamistoa aknalaua ja põranda.....ja natuke mujalgi .  Vaja oleks ühte suuuuurt kummutit, või veelgi parem oleks väike juurdeehitus kus ma saaksin omale laoruumi ja töötoa. Ja Amy arvas, et aidaalune oleks veelgi asjalikum.

Hetke seisuga on läbitud arvutiõpetus (seal piisas kohal käimisest ja osavõtlik näimast) ja joonistamine. See viimane oli nii minu hirm kui nauding üheskoos. Hirm sellepärast, et ma lihtsalt ei oska joonistada, aga naudin puhtalt õpetaja pärast. Super, aitäh Jarõna Ilo. Arvestatud- HURRAA!

Ja nüüd siis minu esimene valmis asi, mis sai ka õpetaja heakskiidu ja tunnistati edukalt valminuks!
See on väike heegeldatud kotike, mida võib kutsuda ka tubakakotiks ja vardakotiks.... aga kus teda mina kandma hakkan või hoidma... see on veel väljamõtlemisel.

Siin väike pooleliolemishetk:

Ja selline tema siis valmismoel:

Järgmine mille valmimist (õigem olek öelda ka alustamist), ma väga ootan, on 2,4 meetrit nö kaltsuvaipa. Kuna lähiajastusse mul endal ei mahu suhet kangastelgedega, siis õnneks suutsin nende ostmisest hetkel hoiduda ja otsustasin oma koolivaiba kududa kooli telgedel. Eile käärisime lõime ja kuuldavasti on juba üks vaip, nii uskumatu kui see ka pole,  valmis, nii et võin minna oma vaipa kuduma. Väga põnev on , kuid kahjuks enne esmaspäeva ma ei saa, sest homme on usin tööpäev, ülehomme usin puhkepäev. Nii need päevad läevad.

Üks tore pilt veel nö tööproovidest. Siin on 4 erinevat kanda ja 4 erinevat varvast. Jõudsin mõistmiseni, et nüüdsest koon sokke ainult Hiiu kannaga :D (sokk nr 1)

 Aga kui välja tuleb Saara kirjastuse sokiraamat sarjast Eesti Silmuskudumine, siis mine hullu tea mida toredat sealt veel külge võikse jääda.

Kaunist kevadet!